Käesolev juhis annab lühikese ülevaate, kuidas käituda olukorras, kus inimene olude sunnil puutub või on puutunud kokku verega, mis võib olla saastunud vere teel leviva viirusega.

Verega levivatest viirusnakkustest on kõige tõenäolisemad B-hepatiit (HBV), C-hepatiit (HCV) ja HIV. Praegu on Eestis HI-viirusega nakatunud märkimisväärne osa meie täisealisest elanikkonnast (WHO hinnangul peaaegu iga sajas täiskasvanud elanik vanuses 15-49 aastat). Seetõttu on oht verekontakti kaudu nakatuda märkimisväärne just ametiülesannete tõttu verega kokku puutuvatel inimestel (sh politseinikud, kiirabitöötajad). Eriti tõsine on olukord Ida-Virumaal Narvas ja Kohtla-Järvel, kus HIV-nakatunute kontsentratsioon on väga kõrge.

KUIDAS ENNAST KAITSTA?
Kokkupuute-eelne profülaktika

Töötaja nahavigastused peavad olema korralikult plaasterdatud. Kaitsevahendeid (kindaid, kaitseprille) tuleb kasutada, kui on vere ja kehavedelikega kokkupuute oht. Tuleb olla ettevaatlik potentsiaalselt saastunud teravate esemete kasutamisel.

Parim kaitse B-hepatiidi vastu on eelnev vaktsineerimine, mis annab kuni 99%-lise kaitse.
HIV ja C-hepatiidi vastu ei ole vaktsiini.

KUI VEREKONTAKT ON TOIMUNUD…
Kokkupuutejärgne tegevus

a) Naha puhastamine ja pisikute hävitamine
Kohe pärast ükskõik millist kontakti potentsiaalselt nakkuslike vedelikega ja pärast kaitsekinnaste eemaldamist tuleb pesta käsi.

Nii tervele kui ka kahjustatud nahale sattunud veri ja kehavedelikud tuleb maha loputada rohke jooksva veega. Seejärel tuleb pesta vastav piirkond pesemisvahendiga ning loputada jooksva veega.

Nahka läbivate vigastuste puhul tuleb loputada vigastuse kohta jooksva veega ning lasta haavast verd voolata haava piirkonda pigistamata. Pärast seda tuleb pesta vigastuse piirkonda pesuvahendiga ja loputada taas jooksva veega. Seejärel tuleb piirkond desinfitseerida 70% alkoholi lahuse või mõne teise desinfitseerimisvedelikuga.

Vere või kehavedelike sattumisel limaskestadele tuleb loputada piirkonda jooksva vee või füsioloogilise lahusega. Mitte kasutada desinfitseerimisvedelikke.

Nakkusohu ilmnemisel tuleb kõik kehavedelikega kokkupuutunud pinnad koheselt desinfitseerida 70% alkoholi või mõne teise desinfitseerimisvedelikuga.

b) Riski hindamine
Nakatumisriski hindamisel ja võimaliku kokkupuutejärgse profülaktika määramisel tuleb arvestada kokkupuute tüüpi, kokkupuute ulatust ja kestust ning võimalusel nakkusallika seropositiivsust verega levivate infektsioonide (C-hepatiit, B-hepatiit, HIV) suhtes.

B- , C-hepatiiti ja HIV- ei nakatuta:
– vere või muude nakkusohtlike kehavedelike sattumisel vigastamata nahale,
– higi, sülje ja pisarate vahendusel,
– kätlemisel, paberite, ukselinkide jne vahendusel.

Nakkusoht esineb nakkusohtlike kehavedelike sattumisel vigastatud nahale või limaskestadele, saastunud terariistade, süstlanõelte vm esemetega torke korral või nakkusohtliku inimese hammustuse korral.

c) Arsti konsultatsioon. Kokkupuutejärgne vaktsineerimine ja ravi
Pärast kokkupuudet on vaja arstlikku konsultatsiooni ja psühholoogilist nõustamist. Arst selgitab, kui suur oli võimalik nakatumisrisk, kas on vajalik kokkupuutejärgne vaktsineerimine (HB-hepatiit) või ravi (HIV) ja kas on vajalik edasine jälgimine 6 kuu jooksul ja korduv analüüside võtmine. HIVga nakatumist on võimalik ära hoida, kui alustada piisavalt kiiresti pärast nakkusallikaga kokkupuutumist ennetavat ravi (nn post-profülaktilist antiretroviirusravi). Profülaktikat tuleb alustada esimeste tundide, soovitatavalt esimese 2 tunni jooksul pärast kokkupuudet. Kokkupuute kohta tuleb koostada protokoll tervisekaarti.

Immuunprofülaktikat viivad läbi infektsioonhaiguste arstid haiglates või nakkuskabinettides.
Ravikuuri eest maksab Eestis töö käigus juhtunud õnnetuse korral tööandja, muul juhul kannab ennetava ravi kulud patsient ise.

HAIGLATE KONTAKTTELEFONID
Ida-Viru Keskhaigla: infektsionistid: 337 8798, nakkusosakonna valvelaud: 337 8899
Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskeskus: 659 8520, 659 8630; ambulatoorne vastuvõtt: 659 8592; vastuvõtuosakond: 659 8507
Narva Haigla: infektsionistid: 354 8802, 354 8803
Pärnu Haigla: infektsionistid: 447 3320, 447 3157, 447 3322, valveõde 447 3323
Tartu Ülikooli Kliinikum: nakkushaiguste osakond: 734 4607, nakkushaiguste kabinet: 731 9120