Juhendmaterjal, kui on juhtunud tööõnnetus.
-
Teavitage esimesel võimalusel tööandjat (näiteks otsest juhti, töödejuhatajat või töökeskkonnaspetsialisti) juhtunud tööõnnetusest.
- Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
- Enam levinud tööõnnetused on põhjustatud kontrolli kaotamisest tööriista või seadme üle ning libisemisest, komistamisest ja kukkumisest. Tööõnnetuseks on näiteks tööriistaga kätte lõikamine, ümberkukkunud masina all jäämine, redelitelt kukkumine jm.
- Kui on juhtunud tööõnnetus, siis teavitage sellest tööandjat eelistatult kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kiri, sms). Edastage teavitus esimesel võimalusel ning veenduge, et tööandja on teavituse kätte saanud.
-
Arstile andke teada, et tegemist oli tööõnnetusega ja veenduge, et arst saadab tööõnnetuse teatise tööinspektsioonile.
- Kui vajate arsti abi, pöörduge viivitamatult perearsti poole, vajadusel mõne eriarsti poole, erakorralise meditsiini osakonda või kutsuge kiirabi.
- Arst hindab, kas tegemist on kerge või raske tööõnnetusega ning kas on vaja määrata ajutine töövõimetus. Ajutise töövõimetuse ja raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetuse korral saadab arst tööõnnetuse teatise tööinspektsioonile, kes omakorda teavitab sellest tööandjat.
- Surma korral teavitab tööandja politseid ja tööinspektsiooni ning arst saadab tööõnnetuse teatise tööinspektsioonile. Politsei teavitab tööõnnetuses hukkunud inimese lähedasi.
-
Veenduge, et tööandja teavitab tööõnnetuse uurimistulemustest.
- Tööandja registreerib ja uurib kõiki tööõnnetusi 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Tööandja peab uurima nii neid õnnetusi, mis lõpevad raske kehavigastusega kui ka kergeid tööõnnetusi, mis ei vaja arsti abi (näiteks kerged pindmised sisselõiked vms).
- Tööõnnetuse uurimise käigus selgitatakse välja:
- tööõnnetuse asjaolud;
- tööõnnetuse põhjused;
- abinõud, kuidas edaspidi sarnaseid tööõnnetusi vältida.
- Tööandja registreerib tööõnnetuse asjaolud, põhjused ja tööõnnetuse vältimise abinõud ning teavitab nendest tööõnnetuses kannatanud töötajat.
- Ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse ja surmaga lõppenud tööõnnetuse korral koostab tööandja tööõnnetuse raporti ning edastab selle töötajale ja tööinspektsioonile.
- Kahtluse korral, et tööandja ei uuri töötajaga juhtunud tööõnnetust või töötaja ei ole nõus tööandja läbi viidud uurimisega, siis pöörduge oma otsese juhi, ettevõtte töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku või mõne muu töötajate esindaja (usaldusisik, ametiühing) poole. Vajadusel pöörduge tööinspektsiooni poole.
- Vajaduse korral, lähtudes tööõnnetuse asjaoludest, võib tööõnnetust uurida ka tööinspektsioon, kes esitab omapoolse uurimiskokkuvõtte töötajale ja tööandjale.
-
Tööõnnetuse korral on töötajal õigus riigilt saada hüvitisi ja teenuseid.
- Ajutise töövõimetuse korral (ehk haiguslehel olles) maksab haigekassa haigushüvitist alates 2. päevast 100% maksimaalselt kuni 182 päeva juhul, kui ajutise töövõimetuse põhjus on tööõnnetus või selle tüsistus.
- Haigekassa maksab raviteenuste (pere- ja eriarstiabi, haiglaravi jm) ja retseptiravimite eest samamoodi nagu tavahaigestumise korral.
- Töötukassa maksab töövõimetoetust, kui on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.
Kui tunnete, et töövõime on vähenenud, pöörduge töövõime hindamiseks töötukassasse. Töötukassa tuvastab töövõime hindamise käigus, kas töötajal on osaline töövõime, puuduv töövõime või töövõime ei ole vähenenud. - Töötukassa pakub tööalast rehabilitatsiooniteenust töötamise jätkamiseks või tööle asumiseks (füsioteraapia, tegevusteraapia, psühholoogiline nõustamine jm) ja tööturuteenuseid (näiteks karjäärinõustamine, koolitused jms).
- Sotsiaalkindlustusamet pakub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust igapäevaelus toimetulekuks (füsioteraapia, tegevusteraapia, psühholoogiline nõustamine jm).
- Sotsiaalkindlustusamet maksab tööõnnetuse tagajärjel hukkunud inimese ülalpeetavale toitjakaotuspensioni.
-
Kui on tööõnnetuse tõttu tekkinud kahju, pöörduge kahjuhüvitise saamiseks tööandja poole.
- Pöörduge tööandja poole kahjuhüvitise nõudega, kui on tööõnnetuse tõttu tekkinud kahju, näiteks:
- sissetulek on langenud, kuna töötaja ei saa enam jätkata töötamist samal töökohal või mõnel muul võimetele, kogemustele ja oskustele vastaval töökohal ja töötasu on seetõttu madalam, või ei saa enam üldse töötamist jätkata. Samas, kui oleks mõistliku ümberõppega võimalik sissetuleku tase säilitada, aga töötaja jätab selle võimaluse kasutamata, siis ei pruugi sissetuleku langus olla (täies ulatuses) hüvitatav;
- töötajal on täiendavad kulud näiteks ravimitele, raviteenustele, taastusravile, abivahenditele vms ja riik ei hüvita neid kulusid.
- Kahju, mida tööandja võib olla kohustatud hüvitama, on järgmine:
- tööõnnetuse tõttu tekkinud põhjendatud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju;
- surma korral eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Samuti tuleb maksta hüvitist kannatanu ülalpeetavale;
- mittevaraline kahju, mis hõlmab eelkõige füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Tööandja võib olla kohustatud maksma mõistlikku hüvitist, kui tööõnnetuses kannatanu tõendab füüsilise ja hingelise valu või kannatuste ilmnemist.
- Tööandjalt kahjuhüvitise saamiseks esitage tööandjale konkreetne hüvitise summa, mida soovite saada tööõnnetusest tingitud kulude katteks kas regulaarsete maksete või ühekordse väljamaksena.
- Lisaks kahjuhüvitise nõudele esitage tööandjale ka tõendid kahju tekkimise ja tekkinud kahju suuruse kohta. Tõenditeks võivad olla näiteks:
- arsti teatis tööõnnetuse toimumise kohta;
- tööõnnetuse raport;
- töötukassa töövõime hindamise otsus osalise või puuduva töövõime kohta;
- tõendid sissetuleku vähenemise kohta (näiteks töötasu tõendid enne ja pärast tööõnnetuse toimumist);
- tõendid täiendavate kulude kohta, mida haigekassa ei hüvita, näiteks arsti tõend ravimite, raviteenuste, abivahendite jm vajaduse kohta ning kuludokumendid (näiteks ostutšekid);
- ekspertarsti arvamus tööõnnetuse tõttu vähenenud töövõime ulatuse kohta. Näiteks on töötajal võimalik pöörduda ekspertarsti arvamuse saamiseks sotsiaalkindlustusameti poole, saates e-kirja kahjuhüvitised@sotsiaalkindlustusamet.ee.
- Veenduge, et tööandja vastaks töötaja esitatud kahjuhüvitise nõudmisele. Töötaja ja tööandja peavad omavahel läbi rääkima ja kokku leppima kahjuhüvitise maksmise tingimustes.
- Leppige tööandjaga kokku eelkõige järgmistes kahjuhüvitise maksmise põhimõtetes:
- millised kahjud tuleb hüvitada (näiteks sissetuleku vähenemine, ravimite, taastusravi, abivahendite vms kulud);
- kui suur on hüvitis. Hüvitise suuruse arvutamisel võib eeskujuks võtta näiteks
sotsiaalkindlustusameti kasutatava metoodika; - kui sageli hüvitist makstakse (näiteks iga kuu, ühekordne väljamakse vms);
- kui pikalt hüvitist makstakse (näiteks tähtajatult, kuni on tuvastatav töövõime vähenemine vms);
- kas hüvitist arvutatakse mingitel tingimustel ümber (näiteks kui muutub töötaja terviseseisund, muutub sissetuleku suurus, kulud suurenevad või vähenevad vms);
- kas hüvitist indekseeritakse ehk kas hüvitise summat suurendatakse iga aasta näiteks tulenevalt hinnatõusust või majanduskasvust.
- Sõlmige tööandjaga kahjuhüvitise maksmise kokkulepe kirjalikult.
- Pöörduge tööandja poole kahjuhüvitise nõudega, kui on tööõnnetuse tõttu tekkinud kahju, näiteks:
-
Kui töötaja ei jõua tööandjaga kahjuhüvitise maksmises kokkuleppele, on õigus pöörduda kahjuhüvitise nõudega tööandja vastu kohtusse.
- Pöörduge kahjunõudega kohtusse õigel ajal. Kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid nõuded aeguvad igal juhul hiljemalt 30 aasta jooksul, arvates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.
- Kohtusse pöördumiseks koostage hagiavaldus ja esitage see maakohtule. Maakohtuid on neli (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) ja neil on kohtumajad igas maakonnakeskuses. Hagi tuleb reeglina esitada kohtule, mille tööpiirkonnas on tööandja asukoht. Töötajal on aga kahjuhüvitise nõude esitamisel valikuid rohkem. Töötaja võib töölepingust tuleneva hagi esitada ka oma elukoha või töötamise koha järgi. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise hagi võib esitada ka kahju tekitanud teo toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha või kahju tekkimise koha järgi.
- Kohtule esitatavas hagiavalduses on vaja kirjeldada muu hulgas:
- kellelt nõutakse – tööandja;
- hagi ese ehk mida nõutakse – varalise kahju hüvitis ja/või mittevaralise kahju hüvitis;
- hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ehk põhjus, miks kohtu poole pöördutakse – näiteks tööandja süül juhtus tööõnnetus, millega kaasnes raske kehavigastus ja tekkis varaline kahju;
- millised tõendid kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga soovitakse tõendada – varalist kahju on võimalik tõendada näiteks arsti tõendiga töövõime vähenemise kohta, tõenditega sissetuleku vähenemise ja/või täiendavate kulude kohta ravimitele, raviteenustele, abivahenditele, vms tõenditega;
- mittevaralise kahju tõendamiseks tuleb kirjeldada, milles kahju seisneb.
- Hagiavalduse koostamise kohta vaata täpsemat infot SIIT.
- Kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamine on riigilõivuvaba.
- Enne kohtusse pöördumist küsige võimaluse korral õigusnõu.
- Nõu võib küsida näiteks Kutsehaigete Liidust või Eesti Õigusbüroost.
- Vähekindlustatud inimestel on võimalik taotleda õigusteenuse osutamist riigi kulul ehk riigi õigusabi.
-
Kui tööõnnetuse põhjustanud tööandja on likvideeritud, siis pöörduge kahjuhüvitise saamiseks sotsiaalkindlustusameti poole.
- Kui tööandja enam ei tegutse (ettevõte on õigusjärglaseta likvideeritud), maksab
kahjuhüvitist sotsiaalkindlustusamet. Seda, kas tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud, saab kontrollida äriregistrist (kas ettevõte tegutseb või mitte) ja ametlikest teadaannetest (kas ettevõttel on õigusjärglane). Kui töötaja teab ettevõtte registrikoodi, siis tehke päring registrikoodi, mitte ainult nime alusel, kuna nii on tööandja võimalik üles leida ka pärast ärinime muutust või ühinemist-jagunemist. - Sotsiaalkindlustusamet hüvitab varalise kahju, kui töötukassa on tuvastanud osalise või puuduva töövõime ning töövõime vähenemine on põhjustatud tööõnnetusest. Vanaduspensioniealistel inimestel hindab töövõime kaotuse ulatust sotsiaalkindlustusamet.
- Sotsiaalkindlustusamet maksab inimesele:
- sissetuleku vähenemisest tingitud kahjuhüvitist;
- täiendavat ravikulude hüvitist;
- toitja kaotusest tingitud kahjuhüvitist.
- Kahjuhüvitise saamiseks tuleb esitada avaldus sotsiaalkindlustusametile.
- Kui tööandja enam ei tegutse (ettevõte on õigusjärglaseta likvideeritud), maksab
Allikas:
Sotsiaalministeerium
Märksõnad: tööõnnetus
