Millal peab tööandja hüvitama töötajale prillide maksumuse?

Küsimus: mis hetkel peab tööandja kompenseerima (uuele) töötajale prillid, mille vajadus on selgunud töötervishoiuarsti juures? Määruses on küll kirjas, et tööandja on kohustatud hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid, aga sealt ei loe otseselt välja seda, millal see kohustus tekib. Lisaks soovin teada, kas tööandja peab kompenseerima töötajale prillid täies ulatuses (klaasid ja raamid) või võib kehtestada ettevõttesisese reegli, et hüvitatakse nt kuni 100 euro ulatuses prilliklaasid ja ülejäänu ehk prilliraamid maksab töötaja ise?

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula

Tööandja peab hüvitama kuvariga töötamiseks mõeldud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid juhul, kui on täidetud kaks tingimust – töötaja on läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ning töötaja nägemisteravus on vähenenud.

Vabariigi valitsuse määrus sätestab, et tööandja peab korraldama tervisekontrolli töötajale, kes töötab vähemalt poole oma tööajast kuvariga. Tervisekontrolli käigus kontrollitakse ka silmi ja nägemise kontrolli, arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral.

Prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamise kohustus tuleneb samast määrusest – kui tervisekontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.

Prillide hüvitamise kohustus ei olene sellest, kas töötaja nägemisteravus on muutnud tulenevalt selle tööandja juures töötamisest või mitte. Nägemisteravuse vähenemine määruse mõistes ei eelda võrdlust mingi ajahetkega, millest alates nägemine on halvenenud. Siin on mõeldud olukorda, kus töötaja nägemisteravus ei võimalda tal sooritada tööülesandeid ning selleks on vajalikud abivahendid. Sellest tulenevalt on töötajal (ka uuel töötajal pärast esmast tervisekontrolli) õigus saada kompensatsiooni prillide maksumusele.

Prillide maksumuse hüvitamise korra määrab juba tööandja – näiteks maksimaalse prillide hüvitamise summa, summa eraldi klaasidele ja raamidele või muud variandid; millised dokumendid peab töötaja hüvituse saamiseks esitama. Prillide maksumuse hüvitise suuruse määrab tööandja lähtuvalt oma võimalustest. Õigusaktidega ei ole hüvitise summat paika pandud. Määratud hüvitise suurus peab olema piisav, et töötajal oleks võimalik omale prillid soetada. Hüvitada tuleb nii klaaside kui raamide maksumus, sest prilliklaase raamideta ju kasutada ei saa.

Tööandja peab hüvitama prillide maksumuse täielikult (määratud limiidi piires), kui töötaja kasutab prille ainult töö tegemiseks. Kui töötaja soovib prille kasutada ka mittetöisteks tegevusteks (nt kodus lugemiseks või arvuti kasutamiseks), tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioon ning selle viimase osa tasub töötaja ise.

Allikas:  Tööelu

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll