Riskianalüüsi koostamise nõudest peaksid kõik tööandjad olema teadlikud. Iseküsimus on see, kas kõigil on see korrektselt koostatud ning nõuetele vastav.
2020. aasta lõpus võeti vastu terve hulk töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatusi, mille eesmärk oli hõlbustada asutuste ja ettevõtete suhtlust riigiga, pakkuda riigi poolt uusi teenuseid ning suurendada ka tööandja ja töötaja vastutust töökeskkonnas. Üheks uueks riigi poolt pakutavaks teenuseks on töökeskkonna andmekogu loomine alates 1. märtsis 2021.a. Sellega seotud suurimaks uuenduseks tööandjale oli kohustus koostada töökeskkonna riskianalüüs töökeskkonna andmekogus või edastada riskianalüüs kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööinspektsioonile.
Millal tuli riskianalüüs esitada?
Tähtaeg kehtivate, enne andmekogu loomist koostatud ning uuendamist mittevajavate riskianalüüside esitamiseks töökeskkonna andmekogusse või edastamiseks tööinspektsioonile oli 1. september 2021.a. Kuna riskianalüüsi esitamine on tööandja kohustus, võib tööinspektsioon selle kohustuse rikkumise korral ettevõtja osas järelevalvemenetluse algatada. Sellest tulenevalt soovitame tungivalt riskianalüüsi koostamine või uuendamine ja selle esitamine esmaseks prioriteediks võtta.
Millal on vaja riskianalüüsi uuendada?
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele selgitab tööandja riskianalüüsi koostamisel välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab vajaduse korral nende parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele. Riskianalüüsi on muuhulgas vaja uuendada, kui töökeskkond on oluliselt muutunud ja kui ilmuvad uued olulised ohutegurid.
Viimase pooleteise aasta jooksul on paljud tööandjad pidanud oma tööelu ümber korraldama, et võimaldada töötajatele paindlikumaid töötingimusi, muuhulgas uut töökeskkonda kodukontori näol. SARS-CoV-2 viiruse laiaulatuslik levik on aga üheks uueks bioloogiliseks ohuteguriks, millega tööandjad samuti arvestama peavad. Päevakorral on küsimused vaktsineerimise võimalikust kohustuslikkusest ning tööandjate kohustustest seoses 17. augustil 2021.a jõustunud määruse muudatusega. Võimalikud rakendatavad abinõud tuleb ette näha riskianalüüsis. Sellest tulenevalt on riskianalüüsi uuendamine praegusel hetkel eriti aktuaalne – mitte ainult avastamaks tervist ohustavaid tegureid, vaid planeerimaks juba ka konkreetseid tegevusi selleks, et vältida või vähendada ohutegurite mõju töötajate tervisele.
Kuidas teha riskianalüüsi?
Mitmete ettevõtjate jaoks on riskianalüüsi koostamine eelkõige tülikas aja- ja rahakulu, mida on tihti tehtud vaid formaalse vorminõude täitmise eesmärgil. Paljudel juhtudel on ettevõtjal jäänud puudu oskustest või näidistest, mille alusel just tema ettevõttele sobivat riskianalüüsi koostada. Seda mure aitab lahendada tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas asuv uus digitaalne töövahend. Riskianalüüsi moodulis on välja toodud erinevad ohutegurid ning abinõud konkreetse ohu vältimiseks ja vähendamiseks, alustades üldistest probleemkohtadest töökeskkonnas ning jätkates tegevusalapõhiste ohtudega. Antud tööriist on tööandjale struktureeritud abimeheks riskianalüüsi koostamisel, kusjuures tööandjal tekib hea võimalus kaasata oma meeskonda, et analüüsida erinevaid ettevõttes leiduvaid tööprotsesse ning läbi ühise analüüsi parandada kogu ettevõtte teadlikkust võimalikest ohuteguritest.
Alles jääb ka võimalus tellida riskianalüüsi koostamine tervikuna vastava teenuse pakkujalt ning digitaalses vormis dokument seejärel tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas üles laadida. Sellisel juhul saab tööandja olla kindel, et riskianalüüsi koostamisel on riskide hindamise ja dokumenteerimise metoodika ajakohane ning vastab viimastele väljakujunenud praktikatele. Lisaks võib kõrvaltvaataja leida ka selliseid ohuallikaid, mida igapäevaselt ettevõttes töötavad isikud ise ohuna näha ei oska.
Mis on sanktsioonid riskianalüüsi puudumisel?
Kuigi kehtiva riskianalüüsi puudumisel eraldi rahatrahvi määramist ette nähtud ei ole, on tegemist tööandjapoolse kohustuse rikkumisega, mille alusel on võimalik alustada järelevalvemenetlust. Tööinspektsiooni pädevuses on määrata puuduse kõrvaldamise täitevahendina sunniraha, mille ülemmääraks korrakaitseseaduse alusel on 9600 eurot. Sellest aga kordi suurem on tööandja kulu juhul, kui tuvastatakse tööandjapoolne töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuete rikkumine, millest tulenevalt on tööandjat kui juriidilist isikut võimalik karistada rahatrahviga summas kuni 32 000 eurot.
Senine praktika on näidanud, et võimalikud kaasnevad rahalised kohustused on nii mõnegi tööandja jaoks piisavaks motivaatoriks, et koostada ja uuendada riskianalüüsi. Jõustunud muudatuste näol on seadusandja lootnud tõsta tööandjate teadlikkust ja suutlikkust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel, võimaldades tööandjatel täita töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid riiklikul tasandil pakutavate töövahendite abil.
