Mis juhtus?
Töötaja töötas kokana 36 aasta jooksul kahe erineva tööandja juures. Töötaja tööülesannete hulka kuulus toidu valmistamine ja selle serveerimine. Üks ülesannetest oli liikuval liinil termoskandikute täitmine toidunõude ja toiduga erineva kõrgusega tasapindadelt. Päeva jooksul tuli kolmel korral täita ligi 200 kandikut. Suuri raskusi tuli töötajatel koos tõsta, abivahendeid raskuste teisaldamiseks ei olnud. Töötaja küll tundis aastaid, et töö on talle koormav ning tööpäeva lõpuks jalad, käed ja selg valutavad, kuid ei teadnud, et peaks sellest tööandjale rääkima. Tööandjad ei saatnud töötajat tervisekontrolli. Töötajat juhendati töötervishoiu- ja tööohutusalaselt viimase tööandja poolt alles kaks aastat enne kutsehaiguse diagnoosimist. Töötajal diagnoositi kutsehaigus, mille põhjustas füüsiline töö koormusega kätele.
Miks?
Töötaja viimase tööandja juures oli töökeskkonna riskianalüüsis füsioloogilise ohuteguri esinemine hinnatud madalaks. Tööandja ei olnud riskianalüüsis eraldi käsitlenud füüsilise töö koormust kätele, jalgadele ega muudele kehaosadele. Seega oli alahinnatud ohutegureid, millega puutuvad kokku köögis töötavad töötajad. Kuna riskianalüüsis ohutegurit alahinnati, siis ei olnud tööandja koostanud ka tegevuskava, milles oleks pidanud kirjeldama, kuidas koormust kätele vähendada ja leevendada.
Töötajat juhendati töötervishoiu- ja tööohutusalaselt alles pärast 34 aastat kokana töötamist, kuid riskianalüüsi töötajale kummagi tööandja juures ei tutvustatud. Töötaja sõnul ei olnud ta teadlik oma töö terviseriskidest ja ei osanud kasutada ergonoomilisi töövõtteid. Kumbki tööandjatest ei pidanud vajalikuks töötaja saatmist tervisekontrolli, sest arvasid, et risk tervisekahjustuse tekkimiseks on madal. Seetõttu ei saanud tööandja ka töötervishoiu arsti kaudu töötaja ülekoormusest teada. Töötervishoiu ja tööohutuse kehva korralduse tõttu loodi võimalus kutsehaiguse kujunemiseks.
