Mis juhtus

Viljaveskis teostati rekonstrueerimistöid, mille käigus oli vaja mõned metallkonstruktsioonid eemaldada. Nende lõikamiseks kasutati gaasilõikust. Lae all asuvate kaabliredelite lahti lõikamisel hakkas nende peale kogunenud viljatolm alla langema. Gaasilõikaja leegist toimus viljatolmu süttimine ning seejärel plahvatus. Selle tagajärjel sai gaasilõikajaga töötanud töötaja põletushaavad nii peale kui kätele.

Miks juhtus

Ilmselt moodustas alla langev viljatolm õhus plahvatusvahemikku jääva kontsentratsiooniga õhu ja tolmu segu, mistõttu toimus lisaks süttimisele ka plahvatus. Enne tööde alustamist oli küll põrandat ja muid detaile veega niisutatud, kuid ei olnud arvestatud ohuga, mis tekib konstruktsioonidele kogunenud tolmukihi eemaldumisel ja õhku hajumisel konstruktsioonide liigutamisel.

Tööde kohta oli koostatud tööohutuse plaan. Selles olid kirjas ohud, mis esinevad gaaskeevitusel. Nende hulgas süttimine ja plahvatus. Plaanis olid ka meetmed riski vähendamiseks, kuid ei olnud ühtegi meedet süttimise või plahvatuse ennetamiseks. Tööde eel tehtud pindade veega niisutamine ei olnud piisav süttimisohu vältimiseks.

Tööohutuse plaanis oli muidki puuduseid. Näiteks oli süttimisohtu hinnatud tõenäoliseks ja võimalikke tagajärgi raskeks. Hoolimata sellest, et tõenäoline oli saada raske vigastus, hinnati süttimisega seotud risk ainult keskmiseks ja alustati töödega.

Viljaveskites tuleb viljatolmu tõttu plahvatusohtu hinnata väga põhjalikult. Lisaks gaasilõikuse ja ketaslõikuri kasutamisele võivad süüteallikaks olla näiteks ülekuumenenud laager ning elektriseadmed ja –paigaldised.