Seadus ei sätesta, milline on optimaalne õhutemperatuur tööruumides, vaid ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus peavad olema tööülesannete täitmiseks sobivad. Selge on see, et mida kõrgem on töökeskkonna õhutemperatuur, seda rohkem langeb töötajate töövõime, väheneb keskendumisvõime, inimene väsib ja tekivad vead – kõik see on soodne pinnas tööõnnetuse juhtumiseks.

Töötajate liigne kokkupuude kõrge temperatuuriga võib põhjustada mitmesuguseid vaevusi. Näiteks kuumarabandust, hüperpüreksiat (äärmiselt kõrge palavik), kurnatust, kuumakrampe või teadvusekaotust. Kui töökeskkond on kuum, peab tööandja võtma kasutusele tehnilised meetmed, et vähendada kuumuse toimet töötajatele, näiteks paigaldama tööruumidesse jahutussüsteemi või parandama üldventilatsiooni, mis alandaks töökeskkonna õhutemperatuuri.

Kui tehnilisi meetmeid ei ole võimalik kasutusele võtta, tuleb üle vaadata töökorraldus. Töötajatele peab võimaldama regulaarseid puhkepause igas tunnis ja võimalusel tööpäeva jooksul jaheda duši all käimise. Tööandja võib lühendada töövahetust või korraldada füüsilist pingutust nõudvate tööde tegemist ajal, kui on jahedam. Tööandja peab ka tagama, et kvaliteetne joogivesi oleks töötajatele piisavas koguses kättesaadaval.

Tervisehäirete vältimiseks ja ohutuse tagamiseks peab tööandja töötajaid kuumast tingitud ohuteguritest ja sellega kaasnevatest riskidest teavitama ning juhendama, kuidas kasutada kaitsemeetmeid. Kui töötaja tunneb, et töötingimused on talle ebasobivad, peab ta sellest kohe tööandjale teada andma, et ühiselt sobivad lahendused leida.