Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas oma otsuses 2-17-11858, et kohtu pädevusse ei kuulu eraldi nõudena selle tuvastamine, kas töötajaga juhtunud õnnetusjuhtum oli tööõnnetus. Olukorras, kus tööandja ja töötaja vaidlevad selle üle, kas tööõnnetus toimus või mitte, peab juhtumi asjaolusid uurima Tööinspektsioon.
Riigikohtusse jõudnud tsiviilasjas esitas kaebaja Harju Maakohtusse tööandja vastu hagi, milles palus tuvastada, et temaga seitse kuud varem juhtunud õnnetusjuhtum oli tööõnnetus. Tööandja koostas tööõnnetuse uurimise kohta akti, milles tuvastas, et õnnetust ei juhtunud, ja edastas selle Tööinspektsioonile. Tööinspektsioon teatas hagejale, et kergeid tööõnnetusi nad ei uuri.
Harju Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et kaebajaga toimunud õnnetusjuhtum oli tööõnnetus. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Riigikohtusse esitas kassatsioonkaebuse tööandja, kes palus tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsused või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse ja jättis hagi läbi vaatamata. Riigikohus põhjendas, et otsustades, kas töötajaga juhtunud õnnetus oli tööõnnetus või mitte, lahendasid kohtud nõuet, mille lahendamine ei ole kohtu pädevuses.
Riigikohus seega selgitas tänase otsusega tööõnnetuse kindlaks tegemise korda. Riigikohus märkis, et tööõnnetuse asjaolusid uurib tavapäraselt tööandja, kuid kui töötaja ja tööandja vahel on vaidlus selle üle, kas tööõnnetus toimus või mitte, peab tööõnnetust uurima Tööinspektsioon. Seda ka juhul, kui inspektsiooni hinnangul on tegu kerge tööõnnetusega. Kõnealusel juhul oli Tööinspektsioon keeldunud juhtumi uurimisest.
Riigikohus selgitas veel, et juhtudel, kui töötaja ei nõustu tööandja hinnanguga, et tööõnnetust ei toimunud, võib töötaja esitada hagi tööandaja vastu viimase kohustamiseks tegema toiminguid töövõimetuse hüvitise saamiseks.
