19. novembril jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis muu hulgas täpsustavad töötervishoiuarsti kohustusi kutsehaiguste diagnoosimisel ning muudavad tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raportite koostamise ja esitamise korda.

Kutsehaiguse diagnoosimisel tuleb vestelda ka tööandjaga

Kehtiva seaduse kohaselt diagnoosib kutsehaiguse töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Selleks on töötervishoiuarstil õigus nõuda tööandjalt töötaja eelnevate tervisekontrollide otsuseid ja riskianalüüsi tulemusi ning töötajalt väljavõtteid tervisekaardist. Seega võimaldab praegune seaduse sõnastus töötervishoiuarstil tuvastada põhjuslik seos kutsehaiguse ja töökeskkonna vahel pelgalt dokumentide ja töötaja öeldu põhjal.

Koda tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta seaduse sõnastust selliselt, et töötervishoiuarst peab kutsehaiguse diagnoosimisel suhtlema ka tööandjaga. Meie ettepanekut on arvesse võetud ning 19. novembril jõustuvad muudatused, mis täpsustavad töötervishoiuarsti kohustusi kutsehaiguse diagnoosimisel. Edaspidi on seaduses selgelt kirjas, et kutsehaiguse diagnoosimisel peab arst vestlema tööandjaga ja vajaduse korral külastama töökeskkonda (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 23 lg 5). Töötervishoiuarstile lisandub ka kohustus vestelda töötajaga ja vajaduse korral küsida töötajalt täiendavaid terviseandmeid.

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raportit saab esitada töökeskkonna andmekogu kaudu

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus võimaldab edaspidi tööandjal koostada tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta raporti tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogus või laadida see sinna üles. Selleks luuakse tööandjale töökeskkonna andmekogus tööõnnetuste uurimise moodul. Alternatiivina jääb tööandjale võimalus edastada raport kirjalikult tööinspektsioonile, näiteks saates raporti e-kirja teel (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lg 4¹). Endiselt jääb kehtima põhimõte, et tööandja peab koostama tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta raporti ja esitama selle tööinspektsioonile üksnes juhul, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus või surm.

Lisaks jõustub 19. novembril muudatus, mis võimaldab tööandjal edastada tööinspektsioonile kutsehaigestumise uurimise raporteid töökeskkonna andmekogu kaudu (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lg 4). Alles jääb ka võimalus esitada see raport tööinspektsioonile kirjalikult.

Eelpool kirjeldatud muudatuste tulemusena ei pea tööandja enam säilitama ajutise töövõimetusega ja surmaga lõppenud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raporteid oma ettevõttes paberil või elektrooniliselt, vaid neid säilitatakse töökeskkonna andmekogus (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lg 11). Enne 2022. aasta 19. novembrit koostatud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raporteid peab tööandja säilitama 55 aastat, kui need andmed ei ole üle antud töökeskkonna andmekogusse (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 318).