Praktikas on tekkinud küsimusi, et kelle kehtestatud riskide maandamismeetmeid peavad töötajad tööülesandeid täites vastavalt valituse korraldusele järgima – kas tööandja või kolmanda osapoole?
Valitsuse korralduse kohaselt lähtub töölepinguline töötaja tööülesandeid täites jätkuvalt oma tööandja poolt kehtestatud riskide maandamismeetmetest. Seevastu näiteks töövõtulepingu või käsunduslepingu korral peab inimene järgima valitsuse korralduses ette nähtud maandamismeetmeid ning esitama vajadusel COVID tõendi, et tõestada oma nakkusohutust ka teistele töökeskkonnas viibivastele inimestele.
Lühikokkuvõte annab ülevaate, kas ja mis meetmed ja piirangud töötajatele kohalduvad
Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 “COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” muutmine (jõustunud 15.11.2021):
- Valitsuse korralduse kohaselt on avalikus siseruumis kohustus kanda kaitsemaski. Töötaja ei pea kandma kaitsemaski, kui tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendatud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning töötaja on need nõuded täitnud ja nende meetmete hulgas ei ole kaitsemaski kandmise kohustust.
Näiteks on kaubanduskeskuses asuva riidekaupluse tööandja näinud töökeskkonna riskianalüüsis ette, et koroonaviirusest tulenevate riskide maandamiseks on paigaldatud kassaalale pleksiklaas, töökohal on pindade ja käte desinfitseerimisvahendid ning iganädalaselt toimub töötajate testimine SARS-CoV-2 kiirtestiga. Tööandja riskianalüüsist ei tulene kaitsemaski kandmise kohustust, seega ei pea riidekaupluse töötaja kandma töökohal maski. Kaitsemaski kandmise kohustus on aga riidekauplust külastavatel klientidel.
Kaitsemaski peab riidekaupluse töötaja kandma aga kaubanduskeskuse alal, mis jääb riidekauplusest väljapoole, kuna kogu kaubanduskeskus ei ole töötaja töö tegemise koht. - Valitsuse korralduse punkti 13 kohaselt võib tegevuse eest vastutav isik punktis 10 nimetatud tegevusi (näiteks toitlustusteenust, spordivõistlusi, teatrietendusi) läbi viia sisetingimustes mitte rohkem kui 6000 osaleja ja välistingimustes mitte rohkem kui 12 000 osaleja osalemisel ühel päeval.
Näiteks üheks sisetingimustest tegevuse läbiviimise tingimuseks on, et osaleja on vaktsineeritud või COVID-19 haiguse läbi põdenud ning omab sellekohast tõendit.
Valituse korraldus sätestab töötajate osas erandi, mille kohaselt võib töötaja osaleda eelpool nimetatud tegevuses, kui ta täidab seal tööülesandeid ning tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendatud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed. Seega, ei pea töötaja esitama COVID-19 läbipõdemise või vaktsineerimise tõendit, kui tööandja seda riskianalüüsis maandamismeetmena ette näinud ei ole.
Näiteks tööandja on restorani töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud, et töötajad peavad riskide maandamiseks kandma töökohal kaitsemaski. Kuna töökeskkonna riskianalüüsist ei tulene maandamismeetmena kohustust olla vaktsineeritud või COVID-19 haiguse läbi põdenud, ei pea töötaja tööandjale ka vastavat tõendit esitama.
Küll aga kehtib COVID-19 läbipõdemise ja vaktsineerimise tõendi esitamise kohustus restorani külastavatel klientidel.
Töötaja täidab tööülesandeid väljaspool tavapärast töö tegemise kohta – mis nõuded töötajale kohalduvad?
On ametikohti, mis eeldavad tööülesannete täitmist ka väljaspool tööandja tegevuskohta, ehk teenuse osutamist kolmanda osapoole juures. Näiteks spordiklubi töötajad käivad 2 korda nädalas andmas ujulas trenne, elektrifirma töötajad täidavad tööülesandeid lühiajaliselt erinevate asutuste juures, catering osutab toitlustusteenust erinevatel üritusel.
Praktikas on aga tekkinud küsimusi, et kelle kehtestatud riskide maandamismeetmeid peavad töötajad sellisel juhul vastavalt valitsuse korraldusele järgima – kas tööandja või kolmanda osapoole?
Kui töötaja osutab teenust kolmanda osapoole juures (näiteks töötaja viib läbi koolitust, teostab koristustöid), lähtub töötaja siiski oma tööandja antud korraldustest ning riskianalüüsis ette nähtud maandamismeetmetest. Ehk punktis 2 nimetatud valitsuse korralduses kehtestatud erand kehtib tööandjatele ja töötajatele ka siis, kui nad täidavad tööülesandeid kolmanda osapoole juures. Valitsuse korralduse eesmärk on, et töötajad saaksid jätkata oma tööülesannete täitmist ning nende tööandjal on õigus otsustada, mis meetmeid ohutuse tagamiseks rakendatakse.
Seejuures on oluline, et tegemist on töölepingulise töötajaga ning et tööandja on riskianalüüsis hinnanud töötaja töökeskkonna ja tööga seotud riske, sh arvestanud mis riskid võivad esineda, kui töötaja täidab tööülesandeid kolmanda osapoole juures (nt koroonaviirusesse nakatumise oht), ning rakendanud maandamismeetmeid.
Oluline on tagada ohutu töötamine nii töötaja tavapärases töö tegemise kohas kui ka väljaspool seda. Kui töötajad osutavad teenust kolmanda osapoole juures, siis võimalusel ja vajadusel teavitavad osapooled üksteist järgnevast:
- tööandja teavitab kolmandat osapoolt riskidest, mis võivad töötaja tööülesannete täitmisel ohustada kolmanda osapoole ruumides viibivaid inimesi;
- kolmas osapool teavitab tööandjat riskidest, mis võivad ohustada töötajat tema tööülesannete täitmisel (näiteks on libe põrand, remonttööd vms);
- punktides 1 ja 2 nimetatud teavitamine võib olla suuline.
Seejuures tuleb arvestada, et kolmandal osapoolel on õigus töötajat enda ruumidesse ilma COVID-tõendit esitamata mitte lubada, kui tekib kahtlus, et konkreetse töötaja tööandja ei ole riske hinnanud ega maandanud.
Samuti tuleb arvestada, et valitsuse korraldus seab miinimumstandardid, kuid omanik võib seada oma ruumidesse sisenemisele rangemad nõuded klientide ja enda töötajate tervise kaitseks. Näiteks ujula kehtestab reeglid, mille kohaselt ei lubata ujula ruumidesse koristusfirma töötajaid, kes on vaktsineerimata. Oluline on, et teenuse osutajat on sellest teavitatud varakult, et ta saaks vajadusel töö ümber korraldada või rakendada asjakohaseid meetmeid riskide maandamiseks.
Näide 1: spordiklubi töötaja annab ujumistrenne kolmandale osapoolele kuuluvas ujulas. Ujula on tööandjana oma töökeskkonna riskianalüüsis näinud ette, et kõik ujula töötajad peavad olema vaktsineeritud. Spordiklubi on oma töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud maandamismeetmetena:
Kuigi ujula näeb oma töötajatele riskianalüüsiga ette vaktsineerimise kohustuse, siis see nõue spordiklubi töötajatele ei kohaldu – spordiklubi töötajal, kes ei ole vaktsineeritud, on võimalus teha kolm korda nädalas SARS-CoV-2 kiirtesti ning jätkata oma tööülesannete täitmist ka kolmanda osapoole juures. |
Näide 2: cateringi ettevõtte töötajad toitlustavad erinevatel üritustel, sh konverentsidel, kus on valitsuse korralduse kohaselt kohustus esitada COVID tõend vaktsineerimise või läbipõdemise kohta. Catering on tööandjana töökeskkonna riskianalüüsis hinnanud riske, mis tulenevad teenuse osutamisest erinevatel üritustel ning seega näinud maandamismeetmena ette:
Kuivõrd catering tööandjana on töökoha ja tööga seotud riske hinnanud ja vastavaid maandamismeetmeid rakendanud, ei pea cateringi töötajad esitama konverentsil toitlustamiseks COVID tõendit. |
Mis on töökeskkonna riskianalüüs?
Töökeskkonna riskianalüüs on turvalise töökeskkonna alustala, mis koostatakse töötajate tervise kaitseks. Riskianalüüs annab võimaluse avastada tervist ohustavad tegurid enne, kui need kahjustavad töötajate tervist ning annab ülevaate sellest, millele tuleb töökeskkonnas eriti tähelepanu pöörata, et tagada töötajate ja teiste töökeskkonnas viibivate isikute ohutus.
Järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas ettevõttes teeb Tööinspektsioon.
Valitsuse korralduse ja igapäevaelus kehtivate piirangute kohta saab lugeda SIIT.
