Viimastel päevadel on korduvalt leidnud kajastamist Vabariigi Valitsuse poolt välja töötatud abimeetmed tööandjatele seoses kehtestatud eriolukorraga. Üldpõhimõte on, et kui tööandja käive langeb vähemalt 30% ja eriolukord mõjutab töötajate tööd, saab tööandja taotleda töötajale palga hüvitamist.
Mida ütleb määrus?
Vabariigi Valitsus kehtestas kolm kriteeriumi, millest vähemalt kaks peab olema täidetud:
- käive konkreetsel kalendrikuul (märts, aprill või mai aastal 2020) on langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuuga;
- tööandjal ei ole tööd kokkulepitud ulatuses anda vähemalt 30%-le töötajatest ja selle tõttu tööandja kas:
- kohaldab töölepingu seaduse § 35 ehk töö mitteandmisel säilitab töötajale keskmise palga või
- kohaldab töölepingu seaduse § 37 ja vähendab töötaja tasu kuni kolmeks kuuks maksimaalselt kuni miinimumpalgani;
- tööandja vähendab koormust ja töötasu vähemalt 30% ulatuses või kuni miinimumpalgani vähemalt 30%-l töötajatest.
Meede kehtib kolme kuu jooksul, märtsist maini aastal 2020 ja tööandja saab valida, millise kahe kuu kohta tööandja toetust küsib.
Mida see tähendab?
Esimene probleem tekib uute, alustavate ettevõtetega, kellel ei olnud kevadel 2019. aastal üldse käivet või oli nende käive marginaalne, seega, kes ei täida esimest kriteeriumi, kuid on sellest hoolimata tegelikult praeguse eriolukorra tõttu suurtes raskustes töötasu maksmisel.
Samaväärne probleem võib olla ettevõtetel, kes on viimase aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud, kuid on sellegi poolest väga tugevalt koroonakriisist mõjutatud ega suuda töötajatele töötasu maksta. Sellisel juhul peab ettevõte täitma ülejäänud kaks kriteeriumi, ehk samaaegselt osad töötajad jätma keskmise palga säilitamisega töö puudusel koju ja teistel vähendama ajutiselt palka vähemalt 30% ulatuses.
Kuna vähemalt ühe nimetatud kahest kriteeriumist peab täitma iga toetust sooviv tööandja, on oluline, et nii keskmise palgaga töötajate koju jäämine kui ka palga ajutine vähendamine oleksid vormistatud korrektselt.
Selleks tasub esiteks silmas pidada, et kavandatav toetus on olemuslikult loodud asendama tööandja kohustust ehk töötukassa maksab toetuse välja tööandja nimel, aga töötukassa vahenditest. Seega peab tööandjal olema tekkinud kohustus maksta kas keskmist töötasu või vähendatud töötasu, kuid selle kohustuse täidab tööandja eest osaliselt töötukassa. Tööandja oma osa täitmisest abimeede ei vabasta.
Kui töötaja on keskmise palgaga kodus
Kui tööandja kasutab alternatiivi jätta töötajad keskmise palga säilitamisega koju, tuleb silmas pidada, et töötukassa hüvitab töötajale kuni 70% töötasust, kuid mitte üle 1 000 euro. Tööandjal säilib töölepingu alusel kohustus hüvitada töötajale puudujääv 30% või rohkem juhul, kui töötaja töötasu on keskmisest suurem. Oluline on ilmas pidada, et määrusega ette nähtud tööandja omaosalus summas 150 eurot on miinimum, mis on vajalik toetuse saamiseks. Samas ei vabasta see tööandjat kohustusest säilitada tööandjale keskmine palk ulatuses, milles töötasu hüvitis seda ei kata.
Kui töötaja palka vähendatakse ajutiselt
Kui tööandja kasutab alternatiivi vähendada ajutiselt, kuni kolmeks kuuks, töötasu, peab silmas pidama järgmist:
- töötasu saab vähendada kuni miinimumpalgani, st miinimumpalga summas säilib töötasu maksmise kohustus;
- võrdeliselt töötasu vähendamisega on töötajatel õigus keelduda töö tegemisest;
- töötasu vähendamisest tuleb 14 päeva ette teatada. Kui töötasu vähendamisest ei ole veel teatatud, siis 2020. aasta märtsi suhtes enam töötasu vähendada ei saa, vaid hüvitisekõlbulikeks kuudeks jäävad aprill ja mai aastal 2020;
- kui tööandja on töötasu vähendanud, tekib töötajal õigus viie päevase etteteatamisega tööleping üles öelda, tekitades olemuslikult koondamise olukorra. Tööandjal tekib sellisel juhul kohustus maksta ühe kuu töötasu ulatuses hüvitist.
Kuidas toetust saab ja mis saab maksudest?
Taotluse esitab tööandja töötukassale, toetus makstakse otse töötajale. Tööandja peab enne toetuse taotlemist olema tasunud omaosaluse vähemalt 150 euro ulatuses. Avaldus tuleb esitada viie päeva jooksul arvates töötasu omaosaluse väljamaksmisest.
Töötukassa võtab samuti üle maksude tasumise kohustuse töötasu hüvitise osalt, tööandja omaosalusega seotud maksud maksab tööandja. Töötukassa peab tulumaksu kinni kogu summalt, mistõttu töötajale laekuvas summas tulumaksuvabastus ei kehti.
Kui siiski tuleb koondada?
Tööandjal tuleb arvestada sellega, et kui tekib vajadus koondamiseks, ei jääks koondamine hüvitise saamise ega ka sellele järgnevasse kuusse, sest sellisel juhul tuleb tööandjal hüvitis riigile tagasi maksta. Kui toetust on küsitud aprilli ja mai kuu eest, siis veel ka juunis koondades tuleb hüvitis tagasi maksta.
Toimetas: RMP.ee
