Euroopa Komisjoni andmetel on Euroopa Liidus rohkem kui 500 digitaalset tööplatvormi, mis pakuvad tööd 28 miljonile platvormitöötajale (nt Bolti taksojuhid, Wolti toidukullerid). Seejuures vaid üks platvorm kümnest klassifitseerib platvormil tegutseva isiku töötajaks, ülejäänud üheksa platvormi loevad platvormil tegutseva isiku iseseisvaks teenuse osutajaks. Enamikus Euroopa õigussüsteemides tähendab see, et neil puudub või on piiratud juurdepääs töökaitsele, näiteks kollektiivläbirääkimiste õigustele, tervishoiu- ja ohutuskaitsele ning sotsiaalkindlustussüsteemidele.

Euroopa Komisjon on asunud seisukohale, et suur osa platvormitöötajatest on klassifitseeritud iseseisvateks teenuse osutajateks ebaõiglaselt ja seega jäetud ilma töösuhtega ette nähtud garantiidest. Seetõttu tegi komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv, mille eelnõus nähakse ette kolm olulisemat meedet platvormitöötajate töötingimuste parandamiseks: tööandjaks lugemise eeldus, kui platvorm vastab direktiivis sätestatud kriteeriumidele, platvormil kasutatava algoritmi läbipaistvuse tagamise nõue ja platvormipidaja kohustus teavitada riigisisest asutust tehtavast tööst.

Millal loetakse platvormi töö töösuhteks?

Direktiiv rõhutab, et õigussuhe platvormitöötaja ja platvormipidaja vahel peab põhinema tegelikel faktidel, mitte poolte vahel sõlmitud lepingul. Eeldada tuleb, et platvormipidaja ja platvormitöötaja vahel on töösuhe juhul, kui platvormipidaja kontrollib platvormitöötaja tööd. Direktiivis sätestatud eeldus on täidetud, kui platvorm on kooskõlas vähemalt kahe järgmise kriteeriumiga:

• kindlaks on määratud töötasu tegelik suurus või on kehtestatud selle ülempiir;
• täidetakse nõuet, et platvormitööd tegev inimene järgiks kindlaid siduvaid eeskirju seoses välimusega, käitumisega teenusesaaja suhtes või töö tegemisega;
• töö tegemise või töötulemuste kvaliteedi kontrollimise üle tehakse järelevalvet, sh elektrooniliste vahendite abil;
• piiratakse inimese vabadust töö korraldamisel, sealhulgas sanktsioonide abil, eelkõige piirates vabadust valida tööaega või töölt puudumise aega, võtta vastu ülesandeid või keelduda nende täitmisest või kasutada alltöövõtjaid või asendajaid;
• piiratakse võimalust luua kliendibaas või teha tööd kolmandatele isikutele.

Kui platvorm loetakse nende tingimuste täitmisel tööandjaks, on platvormi kaudu tegutsevad inimesed käsitletavad töötajatena. Töötaja staatuse saamine annab neile õiguse miinimumpalgale, tööajale ja tervisekaitsele, õiguse tasustatud puhkusele, töötus- ja haigushüvitistele.

Direktiiv annab asjaosalistele võimaluse õiguslik eeldus ümber lükata. Kui platvorm seda soovib, on tal tõendamiskohustus. Seejuures ei peata menetlus õigusliku eelduse kohaldamist. Võttes arvesse kriteeriumite üldist laadi, on selliste menetluste tekkimine vägagi tõenäoline.

Algoritmi läbipaistvuse tagamise nõue

Direktiivi jõustumisel on platvorm kohustatud teavitama platvormitöötajaid kõigist kasutatavatest automaatsetest seiresüsteemidest, mida kasutatakse platvormitöötaja töötulemuse kontrollimiseks, jälgimiseks ja hindamiseks.

Eespool toodule lisaks peab platvorm teavitama ka automaatsetest otsustussüsteemidest, mis mõjutavad platvormitöötaja juurdepääsu tööülesannetele, töötasu, töötervishoidu ja tööohutust, tööaega, edutamist ja lepingustaatust, sealhulgas nende konto piiramist, peatamist või sulgemist.

Automaatsete seiresüsteemide kohta peab platvorm teavitama, kas selliseid süsteeme kasutatakse ja milliseid tegevuste kategooriaid süsteemid kontrollivad, jälgivad või hindavad. Automaatsete otsustussüsteemide puhul tuleb aga platvormitöötajat teavitada süsteemi kasutamisest, süsteemide abil tehtavate otsuste kategooriatest, peamistest parameetritest, mida otsuse tegemisel arvestatakse ja teatud juhtudel otsuse põhjustest. Platvormid peavad ka jälgima ja hindama automatiseeritud süsteemide tehtud otsuste mõju. Tagada tuleb, et selle järelevalve jaoks on piisavalt inimressursse. Platvormi töötajatele tuleb anda selgitusi kõigi otsuste kohta, mis nende töötingimusi oluliselt mõjutavad.

Teavitamiskohustus läbipaistvuse tagamiseks

Riiklikel ametiasutustel ei ole alati piisavat juurdepääsu digitaalsete tööplatvormide ja nende kaudu töötavate isikute andmetele, näiteks regulaarselt platvormitööd tegevate isikute arvule, nende lepingu- või tööstaatusele või digitaalsete tööplatvormide tingimustele. Jälgitavuse probleem on eriti oluline, kui platvormid tegutsevad piiriüleselt ja muudab ebaselgeks, kus ja kes platvormitööd teeb. See omakorda teeb riiklikel ametiasutustel kehtivate kohustuste täitmise raskemaks. Läbipaistvuse tagamiseks nähakse tööandjaks olevale platvormile ette kohustus anda platvormitööst aru selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus platvormitööd tehakse.

Direktiiv on praegu ettepaneku etapis, mis tähendab, et selle tegelik sisu võib veel muutuda. Selle vastuvõtmisel on aga liikmesriikidel aega kaks aastat, et viia riigisisesed seadused direktiiviga kooskõlla.