Töötajal on õigus saada igas kalendriaastas põhipuhkust vähemalt 28 kalendripäeva. Puhkuse kestus ei sõltu sellest, kas töötaja töötab osalise või täistööajaga. Alaealistele ja osalise või puuduva töövõimega töötajatele on seadusega ette nähtud 35 kalendripäeva pikkune puhkus, millest seitse kalendripäeva hüvitab tööandjale sotsiaalkindlustusamet.

Põhipuhkus

Puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks. Puhkuse kasutamisest ei ole õigus keelduda ja puhkust ei ole lubatud asendada muude hüvedega.

Põhipuhkuse kestus on vähemalt 28 kalendripäeva aastas. Pooled võivad kokku leppida pikemas põhipuhkuses, kuid mitte lühemas.

Alaealise ning osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkus on vähemalt 35 kalendripäeva aastas.

Osalise või puuduva töövõime hindamise aastal on töötajal õigus saada 35 kalendripäeva pikkune põhipuhkus osalise või puuduva töövõime määramise hetkest alates (vähenenud töövõime tuvastatakse tagantjärele taotluse esitamise päeva seisuga, mis tagab osalise/puuduva töövõimega isikute kaitse). Kui töötajale määratakse osaline või puuduv töövõime kalendriaasta keskel, on töötajal kuni selle hetkeni 28 kalendripäeva pikkune põhipuhkus ning edaspidi 35 kalendripäeva pikkune põhipuhkus.

Näide: töötajal hinnatakse osaline töövõime 1. juulil, siis sel aastal on tal 30. juunini 28 kalendripäeva pikkune põhipuhkus ning alates 1. juulist 35 kalendripäevane põhipuhkus. Samamoodi arvestatakse ka alaealise töötaja põhipuhkust. Kui töötaja saab 1. juulil 18aastaseks, on kuni 30. juunini tema põhipuhkus 35 kalendripäeva pikkune, alates 1. juulist on põhipuhkus 28 kalendripäeva pikkune.

Riik hüvitab tööandjale osalise ja puuduva töövõimega ning alaealise töötaja 35kalendripäevasest põhipuhkusest 7 kalendripäeva.
Loe lisaks: Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine riigieelarvest

Haridustöötajate põhipuhkuse kestus on kehtestatud Vabariigi Valituse määrusega. Haridustöötajate põhipuhkuse kestus on 35−56 kalendripäeva sõltuvalt ametikohast. Lisaks võib puhkuse pikkus olla pikem sõltuvalt kohaldatavast kollektiivlepingust või pooltevahelisest kokkuleppest.

Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.

Näide: puhkuse ajakavas on märgitud töötaja puhkuseks 21-27.06.2024, mil on ka 2 riigipüha. Töötaja viibib töölt eemal 7 kalendripäeva, kuid põhipuhkust kasutab 5 kalendripäeva.

Puhkuse ajakava eesmärgiks on anda nii töötajale kui ka tööandjale võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Puhkuse ajakava ehk plaan, millal töötajad puhkavad, tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Tööandjal tuleb puhkuse ajakavasse märkida põhipuhkus ja kasutamata puhkus, kuid sinna võib lisada ka muid puhkuseid, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne selle aegumist, so kahe aasta jooksul.

Tööandjal on õigus kehtestada ühepoolselt puhkus, võttes sealjuures arvesse töötaja mõistlikke soove. Kui tööandja määrab ise puhkuste ajakava, peab puhkuse pikkus olema järjestikused 28 kalendripäeva. Kui töötaja soovib puhkust võtta välja osade kaupa, tuleb see eelnevalt tööandjaga kokku leppida. Tööandjal on õigus kehtestada ka kollektiivpuhkus. Näiteks talvisel perioodil, kui ettevõttel on kõige madalam töökoormus ning suvel omakorda ei puhka intensiivse koormuse tõttu keegi vmt. Kollektiivpuhkuse määramiseks ei pea ettevõttel olema kollektiivlepingut.

Puhkuste ajakava koostamine:

• tööandja palub töötajatelt informatsiooni, millal nad soovivad põhipuhkust kasutada, selgitades, et juhul, kui töötajad soovivad puhkust jaotada osadeks, siis peab olema vähemalt ühe osa kestus 14 kalendripäeva. Ülejäänud osade kasutamist võib tööandja piirata 7 kalendripäevaga;
• tööandja on kohustatud ajakava koostamisel arvestama kindlasti soodustatud isikute soovidega. Neile tuleb tagada puhkuse kasutamine neile sobival ajal;
• tööandja koostab puhkuste ajakava arvestades töötaja soove ja ettevõtte vajadusi;
• kui tööandja, pärast soodustatud isikute õiguste realiseerimist, ei saa kõigi töötajate soovidega arvestada, siis ta:
  • määrab ise puhkuse aja, võimaldades töötajal põhipuhkuse kasutamise täies ulatuses tööandjale sobival ajal;
  • asub töötajatega läbirääkimistesse ja sõlmib kokkuleppe puhkuse osadeks jaotamise kohta ning kasutamises pooltele sobival ajal;
• kinnitab puhkuse ajakava ja teeb selle hiljemalt 31. märtsil töötajatele teatavaks. Tööandjale on soovitatav hilisemate vaidluste vältimiseks saada töötajalt kinnitus ajakavaga tutvumise kohta.

Puhkust neile sobival ajal on õigus nõuda alljärgnevatel isikutel:

• naisel vahetult enne ja pärast emapuhkust ning teisel vanemal naise emapuhkuse ajal;
• vanemal vahetult pärast vanemapuhkus;
• vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
• vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);
• koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).

Põhipuhkuse võib poolte kokkuleppel jagada osadeks. Sellisel juhul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 järjestikust kalendripäeva. Tööandja võib keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevasteks osadeks, kuid kokkuleppel on lühem kui seitsmepäevane põhipuhkus siiski lubatud.

Töölepingu seaduse § 68 lõike 5 lause 3 kohaselt peab töötaja kasutama puhkust vähemalt 14 kalendripäeva järjest. Antud sätte mõte seisneb, et töötaja saaks puhkuse osadeks jagamisel siiski kasvõi ühte osa sellest sellises ulatuses, et taastada oma tervist ja võimeid. On leitud ja üheselt fikseeritud, et nimetatud minimaalne aeg on 14 kalendripäeva. Ka riigipühal tööülesandeid mitte täites saab töötaja puhata. Seega seaduse eesmärgiga oleks kooskõlas, kui töötaja kasutab tööst keeldumise õigust 14päevase perioodi jooksul, kusjuures on sellest näiteks 12 kalendripäeva põhipuhkust ning 2 päeva riigipüha. Sätte kohaldamisel tuleks lähtuda ka sätte mõttest ja eesmärgist. Seaduse eesmärk on täidetud ka juhul, kui töötaja saab 14 päeva tööst eemal olla, kuigi kasutab ainult 12 päeva põhipuhkust.

Puhkusi saab töötaja kasutada vastavalt puhkuse ajakavasse märgitule. Kui tööandja ei ole ajakava koostanud 31. märtsiks, tuleb töötajal ise hoolitseda enda puhkuse kasutamise eest ning teavitada tööandjat 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuna ajakavasse märkimata puhkuse kasutamise etteteatamise tähtaeg on suhteliselt lühike, oleks tööandjal mõistlik puhkuse ajakava koostada ja töötajatele teatavaks teha võimalikult aasta alguses. Ajakavasse kirja pandud puhkusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel.

Töötaja õigus ja kohustus on puhata, et hoida oma tervist. Õigust puhata peab kasutama ja kui tööandja seda ise ei paku, tuleb töötajal puhkust nõuda esitades vastav avaldus, vastasel juhul võib puhkus aeguda ja saamata jäävad ka puhkuserahad.

Seega enne tööle asumist tasub läbirääkida, milline on puhkuse pikkus ning selle kasutamisvõimalused – kas asutuses on kollektiivpuhkus, puhkust saab ainult sügisperioodil või arvestatakse puhkuste ajakava tehes töötajate soovidega. See on informatsioon, mis võib pooltele oluline olla, kuid mida teadmata võib tekitada arusaamatusi.

Puhkuse väljateenimine ja kasutamine

Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Puhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul, mistõttu on puhkuse arvestamise perioodiks kalendriaasta (1. jaanuarist kuni 31. detsembrini). Tööandjal ei ole keelatud töötajale anda puhkust ka ette ehk töötamata aja eest. Näiteks kasutab töötaja kalendriaasta puhkuse ära täies ulatuses suvel.

Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvatakse lisaks töötatud ajale ka

• ajutise töövõimetuse aeg;
• puhkuse aeg (välja arvatud vanemapuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg);
• aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning
• muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.

Vanemapuhkuse ja tasustamata puhkuse aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni, kuid ülejäänud puhkuste aeg võetakse puhkuse arvestamisel arvesse, näiteks põhipuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus, isapuhkus jne.

Esimesel tööaastal tekib töötajal õigus saada puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. Sellisel juhul antakse töötajale puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Näiteks kui töötaja on tööle asunud oktoobri alguses, on puhkuseõigust andvaid kuid kolm (oktoobrist-detsembrini), kuid poolte kokkuleppel saab puhkust kasutada ka pärast kolme kuud töötamist.

Põhipuhkuse võib poolte kokkuleppel jagada osadeks. Sellisel juhul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 järjestikust kalendripäeva. Tööandja võib keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevasteks osadeks, kuid kokkuleppel on lühem kui seitsmepäevane põhipuhkus siiski lubatud.

Puhkuseliigid

• Põhipuhkus
• Emapuhkus
• Isapuhkus
• Lapsendajapuhkus
• Vanemapuhkus
• Lapsepuhkus ning puudega lapse vanema lapsepuhkus
• Tasustamata lapsepuhkus
• Puhkus täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks
• Õppepuhkus
• Tasemeõppe lõpetamiseks täiendav õppepuhkus
• Puhkus sisseastumiseksamite tegemiseks

Vaata veel:

• Puhkuste aegumine
• Puhkuse liigid
• Märksõna: Puhkuste ajakava

Dokumendinäidis

Puhkuste ajakava 2024
Näidis sisaldab Excel (.xlsx) formaadis tabelit, mis võimaldab lihtsalt koostada 2023. aasta puhkuste ajakava.