Kollektiivleping ja läbirääkimised

Kollektiivleping on kokkulepe ametiühingu ja tööandja vahel, millega määratakse kindlaks töösuhte miinimumtingimused, millest ebasoodsamaid ei ole võimalik töötajale kohaldada.

Kollektiivleping on töötajatele hea võimalus ühiselt leppida kokku töötasus, tööajas ja muudes pooli huvitavates tingimustes. Pidades läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks saavad töötajad osaleda oma tööelu tingimuste kindlaksmääramisel. Üheskoos on oma huvide eest tõhusam seista.

Kollektiivlepingu sõlmimine

Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus on ametiühingul (kui töökohal pole ametiühingu liikmeid, siis ka töötajate usaldusisikul). Kollektiivlepinguid võib sõlmida nii ettevõtte või asutuse kui ka majandusharu või tegevusala ja riigi tasandil. Näiteks on harutasandi kokkuleppeid sõlminud transpordi- ja tervishoiutöötajad. Riigi tasandi kokkuleppega määratakse kindlaks palga alammäär. Harutasandi ja üleriigilisi kokkuleppeid saab sõlmida ainult ametiühing.

Läbirääkimistele on õigus kaasata eksperte. Siin on eelisolukorras ametiühinguliikmed, kes saavad vajalikku abi oma ühingutest ja Ametiühingute Keskliidust. Kollektiivläbirääkimistest huvitatud pool teeb teisele poole ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks ja esitab ka kokkuleppe projekti. Läbirääkimised peavad algama seitsme päeva jooksul teate saamisest. Läbirääkimiste pidamisel tööajal vabastatakse töötajate esindajad poolte kokkuleppel nende põhitööst, säilitades selle aja eest keskmise töötasu.

Kollektiivlepingu sõlmimist reguleerib kollektiivlepingu seadus.

Kollektiivlepingu kokkulepped

Kollektiivlepingus võib kokku leppida kõiges, mis pooltele huvi pakub. Enamasti on teiste riikide töötajad oma kollektiivlepingutega kokku leppinud töö- ja puhkeaja ning töötasu tingimused. Ka meil on kollektiivlepingu roll pärast uue töölepingu seaduse vastuvõtmist oluliselt suurenenud, sest seadused ei reguleeri enam kõike üksikasjalikult. Kuigi individuaalses leppes püütakse seda lünka täita, on nii tööandjale kui töötajale parem leppida teatud küsimustes kokku kollektiivselt. Tööandjal jääb vähem asju töölepingusse kirjutada ja töötajatel on kergem ühiselt lepingut sõlmida ning oma ühingult ka nõustamist saada.

Kollektiivlepingu rakendusala

Kollektiivleping kehtib neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse. Lisaks on kollektiivlepingut võimalik laiendada kõigile vastava tegevusala töötajatele, olenemata nii töötajate kuulumisest ametiühingusse kui ka tööandjate kuulumisest tööandjate liitu. Ettevõttes või asutuses sõlmitud kokkulepet rakendab tööandja tavaliselt kõigile töötajatele just töö- ja puhkeaja ning töötasu osas, lähtudes töötajate võrdse kohtlemise nõudest. Samas on võimalikud mitmesugused muud kokkulepped, mis kehtiksid vaid lepingu sõlminud pooltele.

Kollektiivlepingu jõustumine, kehtimine ja lõppemine

Kollektiivleping jõustub selle allakirjutamise päevast või päevast, milles kokku lepitakse. Lepingus on võimalik kokku leppida osa punktide kehtima hakkamiseks erinevaid kuupäevi, sh, et palgamäärad hakkavad kehtima tagasiulatuvalt või ka mingil saabuval kuupäeval.

Tavalisel kehtib kollektiivleping üks aasta, ka siis, kui lepingus kehtivuse aega ei ole kokku lepitud. Võimalik on kokku leppida ka pikem kehtivusaeg. Kuna teatud tingimusi oleks hea muuta igal aastal, ei ole kollektiivlepingu liialt pikk kehtivusaeg mõistlik. Kollektiivleping lõpeb uue samasisulise lepingu sõlmimisel. Kui lepingu lõpptähtaja saabudes uut kokkulepet ei sõlmita, on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustus pidada töörahu.

Kollektiivlepingust teavitamine

Teavet sõlmitud kollektiivlepingute kohta saab ametiühingult või töötajate usaldusisikult. Tööandjal on kohustus tutvustada kollektiivlepingut kõigile uutele töötajatele ja uue kollektiivlepingu sõlmimisel kõigile töötajatele. Kollektiivlepingu tekst peaks olema kõigile töötajatele alati kättesaadav. Eri ametiühingute ja nende liitude sõlmitud kollektiivlepingutega on võimalik tutvuda nende veebilehekülgedel. Ettevõtte ja asutuse kollektiivlepingute leidmiseks pöörduge oma usaldusisiku poole.

Läbirääkimiste käsiraamat PDF

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll