Töö tegemiseks sõlmitavad lepingud

Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid selleks võib sõlmida ka töövõtulepingu või käsunduslepingu. Millise lepingu peaks kindla töö tegemiseks sõlmima? Sellele küsimusele ei ole üheselt võimalik vastata. Enne tuleb püüda endale selgeks teha, mis on ühe või teise lepingu sõlmimise eesmärk ja milles ühe või teise lepingu puhul kokku lepitakse.

• Tööleping sõlmitakse töötamiseks pikema aja vältel. Tööleping on üldjuhul tähtajatu, tööandja korraldab ja kontrollib tööülesannete täitmist, töö eest makstakse töötasu vähemalt üks kord kuus, ette on nähtud iga-aastane tasuline puhkus, kehtestatud on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Tööaja korraldusega on ette nähtud töö- ja puhkeaeg, mille piirnormid vastavad seadusele. Tööülesannete täitmiseks annab tööandja vahendid. Töölepingu lõppemine toimub seaduse reeglite kohaselt. Lepingupooli nimetatakse töötajaks ja tööandjaks.
• Töövõtuleping on teenuse osutamise leping ja sõlmitakse tavaliselt siis, kui lepitakse kokku mingi asja valmistamises või selle muutmises või teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse saavutamises (näiteks korteri remontimine). Töövõtja on tööülesannete täitmisel üldjuhul vaba otsustama, kus, mil viisil ja mis ajal ta tööd teeb. Töövõtuleping on alati tähtajaline. Lepingupooli nimetatakse töövõtjaks ja tellijaks.
• Käsundusleping on teenuse osutamise leping ja sobib siis, kui lepitakse kokku konkreetse ülesande täitmine (näiteks loengu pidamine). Tulemuse saavutamine ei pea kokku langema käsundiandja oodatava tulemusega (näiteks esindaja kohtuvaidluses). Lepingupooli nimetatakse käsundisaajaks ja käsundiandjaks.

Peamised erinevused töölepingu ja teiste võlaõiguslike (teenuse osutamise) lepingute vahel

Tööleping	Võlaõiguslikud lepingud
Tööandja juhib ja kontrollib töötajat.	Teenuse osutaja võib ise valida töö tegemise aja ja koha.
Kirjalik, aitab vältida vaidlusi kokkulepitud tingimustes.	Võib olla ka suuline.
Üldjuhul tähtajatu. Tähtajaline sõlmimine ainult siis, kui töö on ajutise tähtajalise iseloomuga.	Üldjuhul tähtajaline.
Töö tegemise aeg ja ületunnitöö piiratud, puhkeaeg kehtestatud.	Töö tegemist võib nõuda piiramatult, puhkeaega ette nähtud ei ole.
Täistööajaga töötamisel õigus saada töötasu vähemalt alammääras. Tööandjal kohustus maksta maksud.	Tasu alammäär puudub, maksude tasumises tuleb kokku leppida.
Õigus saada tasulist puhkust.	Puhkuse saamise õigus puudub.
Varaline vastutus on piiratud.	Vastutus kogu kahju eest.
Töölepingu ülesütlemine ainult seaduses sätestatud alustel; etteteatamine; koondamisel hüvitise maksmine.	Lepingu ülesütlemise aluseid seadus ei sätesta, etteteatamise ja hüvitise maksmise kohustust ei ole.
Tööandjal kohustus tagada elule ja tervisele ohutud töötingimused.	Ohutu töötamise tingimused tuleb luua teenuse osutajal.
Töötamisel tekkinud vaidluse lahendamiseks võib pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.	Lepingu täitmisel tekkinud vaidluse lahendamiseks võimalus pöörduda ainult kohtusse.

Nagu lepingute võrdlus näitab, on töölepingul vaieldamatu eelis, sest see annab töötajale suuremad õigused ja kaitse. Soovitus: eelista töölepingut!

Töölepingu sõlmimine

Kui oled jõudnud tööandjaga kõikides tingimustes kokkuleppele, on aeg need töölepingusse kirja panna ehk sõlmida tööleping. Tööleping on sinu töötamise alusdokument, millest tulenevad sinu õigused ja kohustused. Seepärast on tööandja ja sinu huve silmas pidades igati mõistlik, kui tööleping sõlmitakse enne tegelikku tööleasumist, kuid hiljemalt tööleasumise päeval.