Alaealistele sobivad ja mittesobivad tööd

  • Alaealistele on lubatud kerged ehk lihtsad ja mitte suurt pingutust nõudvad tööd.
  • 7-12aastasel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal.
  • Alaealised ei või käidelda alkoholi ja tubakatooteid.

Töölepingu seaduse (TLS) § 7 lg 2 sätestab üldised alaealiste töötamise piirangud. Sätte kohaselt ei tohi tööandja töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:

  • ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
  • ohustab alaealise kõlblust;
  • sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;
  • takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
  • ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.

Alaealise töötamisega seotud piirangud on järgnevad:

0–6-aastane
  • töö tegemine on ilma eranditeta töölepingu alusel keelatud;
7–12-aastane
  • lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-,   spordi- või reklaamialal;
  • töölepingu sõlmimiseks on vajalik seadusliku   esindaja nõusolek;
  • tööandja peab kümme tööpäeva enne 7–14aastase tööle asumist tegema töötamise registrisse vastava kande.
  • tööinspektoril õigus kaasata alaealise tahte väljaselgitamiseks lastekaitsetöötaja;
13–14-aastane
  • lubatud teha tööd, mille puhul töökohustused   on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust;
  • 13-aastase   alaealisega võib töölepingu sõlmida järgmiste tööde tegemiseks:
    1) põllumajandustööd;
    2) kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad   abitööd;
    3) toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad   abitööd;
    4) muud tööd, mis vastavad TLS § 7 lg-s 2 ja 4 sätestatud nõuetele.
  • tööandja peab kümme tööpäeva enne 7–14aastase tööle asumist tegema töötamise registrisse vastava kande.
15–16-aastane     koolikohustuslik
  • lubatud teha tööd, mille puhul töökohustused   on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust;
  • töölepingu sõlmimiseks on vajalik seadusliku   esindaja nõusolek;
15–16-aastane   mittekoolikohustuslik
  • üldised TLS § 7 lõikest 2 tulenevad piirangud;
  • töölepingu sõlmimiseks on vajalik   seadusliku esindaja nõusolek;
17-aastane
  • üldised TLS § 7 lõikest 2 tulenevad piirangud;
  • töölepingu sõlmimiseks on vajalik seadusliku   esindaja nõusolek.

 

Alaealise töötaja eripärad

Vähese elu- ja töökogemusega noor vajab enam juhendamist ja tähelepanu kui täiskasvanud töötegija. Sageli on noored ka riskialtimad ja katsetavad rohkem, nende tähelepanu hajub kiiremini ja sellest tulenevalt võivad nad vajada näiteks rohkem puhkepause.

Juba töökeskkonnas esinevate riskide hindamisel tuleb arvestada kõigi nende eripäradega ehk sisuliselt peab tööandja läbi viima täiendava töökeskkonna riskianalüüsi, mis arvestaks just tööle asuva lapse või noorega seonduvat.

Järelevalve tulemused on viimastel aastatel näidanud, et suurimaks probleemiks on töö- ja puhkeaeg, mille puhul kas ei teata või unustatakse ära vanusest tulenevad erinõuded. Ette on tulnud sedagi, et laps enne koolipäeva algust läheb kella neljaks varahommikul hotelli hommikusöögilauda ette valmistama. Seegi ei ole seadusega kooskõlas, sest alla 18-aastane ei tohi töötada enne kella 6 hommikul ning kindlasti ei sobi ka töötamine vahetult enne koolipäeva algust.

Tööd teinud lapse ja tööandja vahel tekivad vahel pinged ka töötasu maksmise teemadel. Kuigi lastel ja noortel on piiratud tööaeg, siis töötasu peavad nad saama võrdselt täiskasvanuga ehk vähemalt töötasu alammäära. Seda tasu ei saa vähendada isegi, kui tööandja hindab töö hiljem ebakvaliteetseks. Kui lapsele makstakse töötamise eest kehtivast töötasu alammäärast vähem, on temalgi võrdselt täiskasvanutega õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Alaealistele ei sobi ka suurte raskuste tõstmine ja kandmine, isegi kui nad väliselt tunduvad juba väga täiskasvanud, sest ei tohi unustada, et tegemist on areneva organismiga ning ka väiksem tervisekahjustus võib hiljem progresseeruda ja vähendada inimese töövõimet kogu elu. Praktikas näeme sageli noori, kes tahavad teha võimalikult palju ja võimalikult kiiresti. Sellistel puhkudel on tööandja asi sekkuda ja noore indu veidi ohjata.

Kindlasti on olulised õiged ehk ergonoomilised ja ohutud töövõtted ning tööde vaheldusrikkus. Probleemiks on ka kokkupuuted kemikaalidega – värvid, lakid, lahustid, puhastusvahendid jne. Nende puhul tuleb lähtuda kemikaali ohutuskaardist ning alaealistele keelatud tööde loetelustKa kõige lihtsama plangu värvimise puhul tasub üle vaadata, kas tööks antav värv on ikka lapsele sobiv ning ei sisalda tugevaid ärritajaid või suisa kantserogeene.

Väga ettevaatlik tasub noore töötaja puhul olla ka tööks kasutatavate masinate ja seadmetega ehk ka tavaline muruniiduk ei ole lapsele sobiv töövahend, isegi kui ta kodus lapsevanema loal sama tööd teeb.

Samas tasub teada, et alaealise töölepingu sõlmimisel ja tema tööle lubamisel võib teha erandeid keelatud tööde määruse sätestatust, kui alaealine töötab kutseõppe õppekava alusel läbiviidava praktika raames ja tingimusel, et tööd tehakse praktika juhendaja või töökeskkonnaspetsialisti järelevalve all ning alaealise tervise ja ohutuse tagamiseks on rakendatud vajalikke meetmeid.

Alaealistele lubatud kerged tööd

Kerge töö all mõeldakse töid, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks on alaealisele lubatud:

  • põllumajandustööd (marjade ja puuviljade korjamine);
  • kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd (kaupade lahtipakkimine ja riiulitele asetamine);
  • toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd (laudade katmine);
  • käsitöö (suveniiride valmistamine);
  • kontoritööd (töötamine asjaajajana);
  • puhastus- või koristustööd;
  • kultuuri-, spordi- või reklaamitegevusega seotud tööd jne.

Ohutegurite loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega “Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Keelatud on töö näiteks töökohal, kus müratase on üle 80 dB, töö toimub kantserogeensete kemikaalidega, on varisemisoht, tööd tehakse mehaanilise saega jne.

Piirangud alaealiste töötamistele võivad tuleneda ka eriseadustest.

  • Alkoholiseaduses on keeld töötada alaealisel töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga.
  • Tubakaseadusest tulenevalt on keelatud alaealist rakendada aga rakendada töödel, mis on seotud tubakatoote, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toote, tubakatootega sarnaselt kasutatava toote või selle osiste käitlemisega.
  • Hasartmänguseadusest tulenevalt peab hasartmängu korraldaja tagama, et alla 21-aastase isiku tööülesandeks ei ole õnnemängu, loterii või toto läbiviimine, otsuse tegemine õnnemängus, loteriis või totos osalemise õiguse kohta või õnnemängu, loterii või toto üle kontrolli teostamine.

Alaealise tööle võtmisel peab silmas pidama kindlasti ka alaealise vanust ja koolikohustust. Alaealine on koolikohustuslik kuni põhikooli lõpetamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Vanusest ja koolikohustuslikkusest oleneb ka suuresti see, mida alaealine teha tohib ning milline on lubatud tööaeg. Näiteks:

  • 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha üksnes kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.
  •  13-16-aastase koolikohustusliku alaealisega võib sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust.
  • 13-aastaste puhul on seadusandja pidanud vajalikuks tuua välja ka loetelu, mida eeldatakse, et 13-aastane teha võiks. Näiteks on 13-aastasel lubatud põllumajandustööd, kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd, toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd ja muud kerged tööd, mis pole alaealisele keelatud.

Veendu töökoha ohutuses

Noore töötajana peaksid vähemalt mõnda aega pärast tööleasumist viibima ainult alal, mis tööandja on sulle tööülesannete täitmiseks määranud. Esmalt tutvu oma töötamiskohaga, et tunneksid end seal turvaliselt.

  • Töökaaslaste töötamiskohtadesse, kus sa tööülesandeid täitma ei pea, ei ole sul soovitatav minna, sest sa ei taju seal tehtava töö eripära ja sellest tulenevaid ohtusid. See võib küll tunduda huvitav ja võid soovida saada ülevaadet kogu ettevõtte tegevusest, aga sellega võid ohtu seada nii iseenda kui ka need töökaaslased, kelle töötamiskohtadele omaalgatuslikult lähed.
  • Väljaspool sinu töökohta võib peituda ohte, mida sa ei tea, näiteks liikuvad töövahendid, tõsteseadmetega teisaldatavad lastid, libedad põrandad või ohtlikud kemikaalid.
  • Püüa seada töökoht endale ergonoomiliselt sobivaks. Töötaja, kes töötas samal töökohal enne sind, võis olla hoopis teist kasvu ning seetõttu ei ole tema jaoks kohandatud töökoht sulle sobiv. Paljudel juhtudel saab töötasapindade ja töötoolide kõrgust muuta. Näiteks on vaja töötasapinda tõsta pikemat kasvu töötajal, et ta ei peaks töötama küürakil.
  • Ka sellise tervisele pealtnäha ohutu töötamise viisi puhul nagu kuvariga töötamine on oluline kujundada töötamiskoht ergonoomiliselt õigesti. Selle tegematajätmisel ei lase luu- ja lihaskonnavaevused end kaua oodata. Kui sul endal puuduvad selleks vajalikud oskused või kui tunned end töötamiskohal pärast enda tehtud sobitamist ikkagi ebamugavalt, küsi abi oma juhendajalt, töökeskkonnavolinikult või kaastöötajalt.
  • Umbes veerandi kõigist tööõnnetustest moodustavad libisemised ja komistamised samal tasapinnal. Seetõttu on oluline töötamiskoht korras hoida. Ära jäta midagi liikumisteedele vedelema ning ära aseta sinna esemeid. Kui sul on vaja paigaldada töövahendite toiteks kaableid või voolikuid, tee seda nii, et need ei takistaks ei sinu ega töökaaslaste liikumist.
  • Suur osa tööõnnetustest ei juhtu mitte masinatel ja seadmetel tavatöötamise ajal, vaid hoopis siis, kui neid hooldatakse, remonditakse või kui tekkinud tõrget kõrvaldatakse. Sa pead andma endale aru, et võid teha ainult seda tööd, milleks oled pädev. Kui hooldust ja remonti on määratud tegema tehnik, ei tohi sa töövahendi kasutajana seda ise teha, vaid pead sellise töö vajadusest teavitama.

Märka ohtu

Töökogemusest võib noorel palju kasu olla, sest see pakub suurepärast võimalust omandada olulisi tööoskusi, kuid töötamist alustava noorena oled rohkem ohus kui sinu vanemad töökaaslased. Töökogemus peab aga kujunema ohutuks ega tohi kahjustada tervist.

Nii töö kui ka töökoht on sinu jaoks uued, sul ei ole kogemusi ning töö või töökeskkond võib olla ohtlik. Sul on õigus ohutule ja tervislikule tööle, sealhulgas õigus saada vajalikku väljaõpet ja juhendamist, küsida küsimusi ja teatada asjadest, mis tunduvad sulle ohtlikud.

  • Kui oled alaealine, keelab õigusakt sul teha teatud ohtlikke töid. Piirangud tehtavale tööle on kirjas Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruses nr 94 “Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Näiteks on piiranguks müratase. Kui müratase töökeskkonnas ületab 85 dB, peavad täiskasvanud töötajad kasutama kuulmiskaitsevahendeid. Alaealised ei tohi aga töötada töökeskkonnas, kus müratase ületab 80 dB.
  • Alaealistele on keelatud töö, mis on seotud kõrgusest kukkumise ohuga, ning töö mehaanilise lõikuri, ketas- või lintsae, metallifreesi ja keevitusseadmega või suruõhu abil töötava seadmega. Määruses on kirjas ohusümbolite ja riskilausetega loetelu ohtlikest kemikaalidest, millega kokkupuude peab alaealistel olema välistatud.
  • Ka sotsiaalministri 27.02.2001 määrusest nr 26 “Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” tuleneb erinõue alaealiste tööle: kui teisaldustöö moodustab põhiosa töötaja tööajast, võib 5 kg massiga ja raskemate esemete käsitsi teisaldamisel rakendada töötajat alates 18. eluaastast. Alla 16aastasel on selline teisaldustöö keelatud.

Piirangute põhjuseks on alaealiste suutmatus tajuda ohtu kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu ning asjaolu, et nad ei oska pöörata ohutusele piisavalt tähelepanu.

NB! Noore inimesena on sul õigus väljendada kahtlust asjade suhtes, mis tunduvad ohtlikud. Paraku tunnevad noored end tihti liiga ebakindlalt, et oma kahtlusest rääkida, või lepivad olukorraga, sest tahavad tõestada tööandjale ja töökaaslastele, et saavad ise kõigega hakkama ega karda. See on aga mäng eluga! Sinu eluga!

  • Kui noorel töötajal tekib kahtlus oma töö ükskõik milliste aspektide ohutuse ja töökorralduse kohta, on tal õigus ja kohustus sellest oma juhendajale teatada, samuti on tal õigus ohtliku töö tegemisest keelduda. Noor ei ole kohustatud tegema midagi ohtlikku lihtsalt sellepärast, et seda teeb tema ülemus või töökaaslane.
  • Kui sinu ettevõttes on töötajad valinud töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes endale esindaja – töökeskkonnavoliniku –, siis kõnele oma probleemist ka temaga.
  • Mõistlik on rääkida oma töötingimustest sõpradele ja vanematele ning mõnele täiskasvanule, keda usaldad. Nemad on ilmselt puutunud töötervishoiu ja tööohutusega kokku praegusel või eelmistel töökohtadel ning oskavad anda nõu, mil moel hoiduda probleemidest, mis neil endil on tulnud läbi elada.
  • Kui sa ei saa abi või ei leia lahendust oma probleemile ettevõtte sees, on sul võimalus pöörduda abi saamiseks Tööinspektsiooni.
  • Lisaks enda turvalisuse eest hoolitsemisele on vaja teada, kuidas töötada nii, et sa töökaaslasi ohtu ei seaks. Mõtle, mis tunne sul oleks, kui midagi juhtuks mõne teise töötajaga sinu tegevuse või tegevusetuse tõttu, isegi kui selles poleks otseselt sinu süüd. Seepärast ongi vaja teada, mida peab sinu kaitsmiseks tegema tööandja, mida pead sa tegema ise ja millised on sinu õigused.
Allikas:  Tööelu

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll