Tööandja on kohustatud andma rasedale vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka. Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Terviseseisundile sobivat tööd saab nõuda rase ja töötaja, kellel on õigus emapuhkusele.

Riskide hindamine

Enamik naisi töötab raseduse ajal ja paljud naasevad tööle rinnaga toitmise ajal. Üldiselt ei pruugi see kujutada ohtu tulevase ema ega lapse tervisele. Siiski on töökohti, kus kemikaalid või muud ohud võivad mõjutada naise võimelisust saada terveid lapsi või kahjustavad raseda ja tulevase lapse tervist.

Rasedusega kaasnevad naise organismis suured füsioloogilised ja psühholoogilised muutused. Naise hormonaalne tasakaal on väga tundlik ja selle rikkumine võib põhjustada komplikatsioone, mis võivad lõppeda raseduse katkemisega. Ioniseeriv kiirgus, kemikaalid, suitsetamine, mõned viirused ja alkohol on näited ohuteguritest, mis võivad kahjustada reproduktiivset tervist.

Naiste tervisehäirena käsitletakse nii nende vaimset või füüsilist haigestumist või tervisekahjustust kui ka võimalikke kahjulikke mõjusid rasedusele, lootele, vastsündinule või äsjasünnitanud naisele.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks” § 1 lõikele 1 peab tööandja tagama raseda ja rinnaga toitva naise (naistöötaja) tervisele ohutu töökeskkonna. Kui naistöötaja on esitanud oma seisundi kohta arstitõendi, peab tööandja tema töökohal välja selgitama tervist ohustavad tegurid. Probleemiks on, et raseduse algperioodil (30-45 päeva) ei pruugi töötaja oma rasedusest teadlik olla ning seetõttu võib teadmatusest tulevase lapse või töötaja enda tervis kahjustada saada.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13⁴ järgi on tööandja kohustatud läbi viima töökeskkonna riskianalüüsi ja hindama terviseriske, samuti informeerima töötajaid olemasolevatest ohuteguritest ning nende võimalikust kahjulikust mõjust tervisele. Töötajate teadlikkuse tõstmine ohutu töö ja tervise hoidmise küsimustes, süstemaatiline töökeskkonna sisekontroll ning riskide ohjamine loovad eelduse kõigi töötajate, sealhulgas potentsiaalsete emade tervisekahjustuste vältimiseks.

Isegi kui riskide hindamine näitab, et töökoha ohuteguri tekitatud tervisekahjustuse võimalus on ebatõenäoline, peaks tööandja siiski naistöötajat sellest riskist informeerima. Samuti peaks tööandja selgitama, mida kavatsetakse täiendavalt teha lapseootel, äsjasünnitanud ja last rinnaga toitvate naiste tervise kaitsmiseks.

Riskide hindamine ei ole ettevõttes ühekordne tegevus, vaid alus süstemaatiliseks sisekontrolliks ja järelevalveks, mis osutub eriti tähtsaks lapseootel töötaja puhul. Erinevad riskid võivad naist ja loodet mõjutada raseduse erinevates faasides ning kahjustada ema ja last ka pärast sünnitust. Oluline on individuaalne lähenemine ohustatud rasedate või last imetavate töötajate töötingimustele. Riskide hindamist tuleb korrata siis, kui on toimunud muudatused töötingimustes, -vahendites või kasutatavates kemikaalides.

Arsti nõuanded naisele ja soovitused tööandjale, vajadusel kirjalik otsus naistöötaja töötingimuste või töökorralduse muutmiseks, peaksid lähtuma konkreetsest töökeskkonnast. Naiste tervise kohta käivad andmed on rangelt konfidentsiaalsed. Tööandja ei tohi avaldada infot naise raseduse kohta, kui viimane ei ole sellega nõus.

Kuigi ohud ei tarvitse muutuda, võib ohutegur lootele raseduse erinevates faasides ning ka lapsele kauaaegsel rinnaga toitmisel mõjuda erinevalt. Mõned keemilised ühendid, nagu näiteks plii, orgaanilised lahustid, pestitsiidid imenduvad ema organismist rinnapiima ning kahjustavad seeläbi last.

Vajadusel peab tööandja rakendama järgmisi abinõusid:

Riskide teadvustamine on küllalt keeruline ja spetsiifiline ülesanne, kus töötajate informeeritus ja kaasamine mängivad suurt osa. Ettevõttes tuleks põhitähelepanu pöörata kahjulike mõjude ennetamisega seotud tegevusele kogu töötajaskonna suhtes, st nii naiste kui meeste reproduktiivorganeid kahjustavate ohutegurite mõju vähendamiseks.

Töötamine raseduse ajal

Raseduse ajal on tavapärase töö jätkamine lubatud juhul, kui järgitakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruses nr 95 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks” toodud nõudeid ja piiranguid. Tööandja nõudmisel peab töötaja esitama oma seisundit tõendava arsti- või ämmaemanda tõendi.

Kui ettevõttes töötab mõni rase või rinnaga toitev töötaja tuleb töötajale tagada lamamisvõimalusega puhkeruumi kasutamine.

Kui tööandja on saanud teada töötaja rasedusest või rinnaga toitmisest tuleb töö, mida rase või rinnaga toitev töötaja teeb, kohta tehtud riskianalüüs uuesti üle vaadata ning hinnata ohte lähtuvalt töötaja seisundist.

Saades teada töötaja rasedusest või sellest, et töötaja toidab last rinnaga peab tööandja töötaja kokkupuutumisel ohutegurite, tööde või tootmisprotsessidega hindama nende iseloomu, taseme ja kestuse alusel riske töötaja tervisele, samuti võimalikku kahjulikku mõju raseduse kulule või rinnaga toidetava lapse tervisele. Peale riskihindamise läbiviimist teavitab tööandja töötajat riskihindamise tulemusest ja temale ohutu töökeskkonna tagamiseks rakendatavatest abinõudest. Tööandja peab viima läbi täiendava riskianalüüsi ka naistöötaja, kellel on õigus emapuhkusele, kuid kes ei toida last rinnaga, tööle.

Riskide hindamisel tuleb tuvastada kõik töötaja töös esinevad riskid ja anda riskidele adekvaatne hinnang, oluline on riske mitte alahinnata. Kui riskide hindamist ei viida läbi põhjalikult ja sisuliselt ning seetõttu jääb mõni ohutegur tuvastama või alahinnatakse ohuteguri mõju võivad tagajärjed olla traagilised. Kui tööandja ei oska riskide hindamise käigus anda adekvaatset hinnangut terviseriski suurusele või tehtava töö ohutusele või tekib selle kohta küsimusi tuleb konsulteerida töötaja ja vajaduse korral arstiga või ämmaemandaga. Samuti on võimalik küsida lisainfot ka töötervishoiuarstilt.

Tööandja peab hindama, kas rasedal või rinnaga toitval naistöötaja on võimalik kokku puutuda töödega või ohuteguritega, mille puhul naistöötaja töötamine ei ole lubatud. Kui naistöötaja võib kokku puutuda allpool toodud tööde või ohuteguritega saab töötaja keelduda töö tegemisest. Kergemale tööle üle viimist võimaldatakse haiguslehe alusel ainult töölepingu alusel töötavatele ravikindlustatud rasedatele naistele vastavalt nende terviseseisundile. Selleks väljastab arst või ämmaemand töötavale rasedale naisele haiguslehe põhjusega “terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale”.

Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste töödega:

Kui riskianalüüsi tulemusel ilmneb riski olemasolu või kui hindamise tulemusel selgub, et naistöötaja teeb keelatud tööd peab tööandja andma naistöötajale ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, konsulteerides naistöötaja ja vajaduse korral arstiga või ämmaemandaga.

Tööd, mille puhul raseda töötamine ei ole lubatud:

Tööd, mille puhul rinnaga toitva naise töötamine ei ole lubatud:

Kergemale tööle üleviimine ja töötingimuste kergendamine

Terviseseisundile sobivat tööd saab nõuda:

Töötaja peab esitama tööandjale arsti või ämmaemanda tõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta. Arsti või ämmaemanda tõend on tööandjale täitmiseks kohustuslik.

Näiteks võib arst või ämmaemand keelata rasedal raskuste teisaldamist, sundasendiga või öösel töötamist.

Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda. Kergemale tööle üle viimist võimaldatakse haiguslehe alusel ainult töölepingu alusel töötavatele ravikindlustatud rasedatele naistele vastavalt nende terviseseisundile. Selleks väljastab arst või ämmaemand töötavale rasedale naisele haiguslehe põhjusega “terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale”. Kuni emapuhkuse alguseni väljastab arst rasedale iga 30 kalendripäeva järel uue töövõimetuslehe. Haiguslehe esimest päeva ei hüvitata, haigekassa maksab hüvitist alates 2. päevast. Hüvitise määr on 70% inimese eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest tulust.

Kui tööandjal on töötajale pakkuda kergemat tööd, vormistab ta töötaja ajutiselt kergemale tööle. Haigekassa hüvitab töötasu vahe, mille võrra inimese töötasu on kergemal tööl väiksem eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Hüvitise määr on 100% ja hüvitist makstakse 1 päevast.

Kergemale tööle üle viimine

Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõike 4 kohaselt on tööandja kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.

Samuti tuleb töölepingu seaduse § 38 kohaselt, kui töötaja töö tegemine on takistatud tulenevalt töötaja isikust, kuid ei ole sealjuures tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, või töö tegemist ei saa töötajalt oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel, tööandjal võimaldada töötajale piisavalt vaba aega ning maksta selle aja eest keskmist töötasu.

Antud sätte puhul on oluline mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Mõistlikkuse hindamisel võetakse aluseks võlaõigusseaduse § 7 lõige 1, mille kohaselt määrab mõistlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang, arvestades suhte olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid. Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitteandmine ja töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata.

Lisavaheaeg lapse rinnaga toitmiseks

Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Lisavaheaeg antakse iga kolme tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund.

Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel arvutatud keskmist töötasu riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu, välja arvatud, kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest.

Lisavaheaja eesmärk on anda emale võimalus last rinnaga toita. Lisavaheaeg on ette nähtud lapse toitmiseks kas lapse kodus või muus sobivad kohas, kui lapse toitmine töökohal ei ole võimalik. Lähtuvalt pauside eesmärgist võib ema pause kasutada ka rinnapiima kogumiseks.