Töötaja haigestumise korral lasub tööandjal kohustus maksta töötajale selle aja eest hüvitist. Tööandja kohustuse maht on hetkel 4 kalendripäeva (2.-5. haigestumise päev- kehtib kuni 30.06.2023) ja 70%-ga keskmisest kalendripäeva tasust. Alates haigestumise või vigastuse 6. päevast võtab hüvitise maksmise kohustuse üle haigekassa.

Selleks, et tööandja arvutaks hüvitist õigesti on oluline meeles pidada:

• haigushüvituse arvutamise vajaduse tekke kuuks loetakse kuu, millal algas haigestumine (keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 2 teine lause.);
• aluseks võetavad tasud peavad olema arvutamise vajaduse hetkeks muutunud sissenõutavaks ehk palgapäev peab olema ära olnud;
• aluseks võetavate kalendripäevade ja tasudena ei võeta arvesse puhkust, töövõimetuslehel ja hoolduslehel olekut ehk perioode ja  summasid, mil töötaja ei teinud tööd (keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 4 lg 3);
• haigushüvitis leitakse alati kalendripäevatasuna, sest haige ollakse kõigil kalendripäevadel (sh riigipühad), mitte ainult tööpäevadel.

Toomegi teieni siinkohal praktilised näited, kuidas arvutada tööandjapoolset haigushüvitist erineva töösuhte pikkusega isikutele.