Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile äriregistri seaduse eelnõu, millega korrastatakse kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute registriregulatsioon. Tagamaks äriregistri andmete usaldusväärsust täiendatakse registripidaja järelevalve võimalusi. Osaühinguid puudutavatest muudatustest on kesksed ettepanek anda osanike nimekirja pidamine äriregistrile ja kaotada miinimumkapitali nõue.
2014. aastal alguse saanud projekti “Õiguse revisjon” käigus on ühingute tegevust puudutav seadusandlus läbinud põhjaliku, sisulise ja süsteemse analüüsi eesmärgiga seda nii ühtlustada kui ka ajakohastada. Eelnõu põhinebki valdavalt ühinguõiguse revisjoni töörühma esitatud ettepanekutel ja sisaldab registriga seonduvaid muudatusi.
Justiitsminister Maris Lauri sõnul on praegune registripidamise regulatsioon aja jooksul killustunud ja muutunud kohati raskesti mõistetavaks. Kui senine registriregulatsioon tugineb paberil registri pidamisele, siis muudatuste tulemusel kohandatakse see elektroonilisele registrile sobivaks ja muudetakse tehnoloogianeutraalseks.
“Meie kehtivas õiguses reguleeritakse ühinguõiguslikke registreid paljude erinevate õigusaktidega nii seaduse kui ka määruse tasandil. Äriregistri seadusega tekib süsteem, kus kõik registrit puudutavad põhimõtted ja loogika on koos – see on inimestele selgem ja arusaadavam,” sõnas ta.
Eelnõu pakub välja ka mitmeid muudatusi registripidaja järelevalvevõimekuse laiendamiseks, et tagada äriregistri andmete usaldusväärsust ja ettevõtjate aruandluskohustuse täitmist. Samas pakutakse juriidilistele isikutele ka uusi paindlikke võimalusi, näiteks saab põhjendatud juhtudel küsida kindlal kuupäeval kande tegemist.
Ministri sõnul muutub tehingute tegemine osaühingute osadega ühest küljest paindlikumaks, kuid oluline on ka õiguskindlus.
“Osanike andmed saavad äriregistri kande andmeteks ja osanike nimekirja hakatakse pidama äriregistris, mis tagab võimaluse osa heauskselt omandada. See on järjekordne näide sellest, kuidas läbi toimiva e-riigi on võimalik suurendada õiguslikku kindlustunnet ka ettevõtluses,” lisas ta.
Võimalikuks saab ka osa võõrandamise tehingu tegemine muul viisil kui üksnes notari juures, kuid registrikande tegemiseks osanike nimekirja on siiski tarvis osa võõrandamise tunnistust, mida saab notarilt taotleda ka juhatus. See tagab, et osaühingu osanikud ei pea minema alati Eesti notari juurde, kuid osanike andmetel on registrikande usaldusväärsus.
Teise keskse muudatusena pakutakse välja osaühingute osakapitali miinimumnõude kaotamine, mis on äriseadustikus kehtinud alates selle jõustumisest 1995. aastal ja sellisena ei täida enam oma algset eesmärki.
“Miinimumkapitali suurus on seaduses olnud sisuliselt muutumatu 25 aastat. Ainuüksi inflatsiooni arvestades on selge, et selle nõude olemus on ajas oluliselt muutunud. Eesti keskmine palk oli 1995. aastal 2375 krooni. Keskmine palk 2020. aastal oli 1448 eurot. Miinimumkapitali summa ja keskmise palga suhe on 25 aastaga vähenenud 10 korda,” selgitas Lauri.
Nõude kaotamine küll lihtsustab osaühingute reegleid, kuid sunnib senisest enam mõtlema läbi konkreetse asutatava osaühingu kapitalivajaduse, sest enam ei ole võimalik lähtuda seaduses sätestatud miinimumist. Näiteks nähakse ette ka osanike vastutus pankrotimenetluse kulude katmiseks.
Mahukas eelnõu sisaldab lisaks nimetatule suuremaid ja väiksemaid registriga seonduvaid muudatusi. Eelnõule ootab justiitsministeerium huvigruppidelt tagasisidet juuni lõpuks. Seejärel kaalutakse erinevaid seisukohti ja tehakse eelnõus välja pakutud muudatusettepanekute osas lõplik otsus.
Eelnõuga saab tutvuda SIIN
