Ühinguõiguse revisjoni töörühm on teinud ettepaneku jätta äriseadustikust välja äriregistriga seonduvad sätted ning kehtestada äriregistriga seonduvad reeglid uue seadusega (eelnõu, seletuskiri). Muudatused mõjutavad kõiki äriühinguid.
Eesti kaubandus-tööstuskoda ootab arvamusi äriregistriga seotud muudatustega 7. novembriks 2019. a e-posti aadressile marko@koda.ee.
Mis on uue seaduse eemärk?
Äriregistri seaduse eelnõu peamine eesmärk on süstematiseerida ja koondada seni erinevates õigusaktides paiknevad sätted, mis reguleerivad äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registriga ning alamregistritega seonduvat.
Mis on olulisemad muudatused?
- Äriregister ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste register ühendatakse üheks registriks ning neid reguleeritakse edaspidi ühes seaduses – äriregistri seaduses. Praktikas ei muutu süsteemi kasutajatele midagi, sest ka praegu toimivad mõlemad registrid kasutajatele sisuliselt ühtse registrina.
- Registrirandmete avaldamisel soovitakse selgelt eristada (visuaalselt või viitega õiguslikule tähendusele) registriandmed ja registrivälised andmed. Praegu ei ole alati võimalik vahet teha, millistel kannetel on õiguslik tähendus ning millistel mitte.
- Juhatuse liikme volituste ehk ametiaja kestuse andmetele seatakse juurdepääsupiirang. See tähendab, et äriregistris ei nähtu enam, millal lõpevad juhatuse liikmete volitused.
- Juurdepääsupiirang seatakse ka juhatuse ja nõukogu liikmete ning osanike kontaktandmetele. Seni on olnud avalikult kättesaadavad näiteks juhatuse liikmete isikukoodid kui ka elukohad. Edaspidi ei ole need andmed kõigile avalikult kättesaadavad.
- Lisaks muudetakse ka eraõiguslike juriidiliste isikute tegelikud kasusaajad juurdepääsupiiranguga andmeteks.
- Juurdepääsupiiranguga andmete ja dokumentidega võib e-posti või turvalise tehnilise võimaluse olemasolul ka infosüsteemi kaudu tutvuda pädev riigiasutus, muu hulgas kohus, kohtutäitur, pankrotihaldur ja ajutine haldur ning notar ametiülesannete täitmiseks, samuti muu isik, kellel notar on tuvastanud selleks õigustatud huvi.
- Kui eraõiguslik juriidiline isik on jätnud esitamata majandusaasta aruande, siis sellisel juhul võimaldab eelnõu äriregistril äriühingu praegusest kuue kuu võrra varem äriregistrist kustutada.
- Hagi tagamise või esialgse õiguskaitse määruse alusel saab registrisse kanda vastuväite mingite andmete õigsuse vastu, et vältida neile heauskset tuginemist (nt vaidluse korral, kes on juhatuse liige).
- Avaldajale nähakse ette võimalus taotleda hilisemat kandekuupäeva (nt ühinemiste ja jagunemiste tagajärgede määramisel).
- Ärikeeld ega ettevõtluskeeld ei takista enam isiku juhatuse liikmena või muu esindusõigusliku isikuna registrisse kandmist ega lõpeta registrisse kantud juhatuse liikme või muu esindusõigusliku isiku volitusi. Kui isikule määratakse ärikeeld või ettevõtluskeeld, kohustub äriregister astuma vajalikud sammud ja kohustama äriühingul viima juhatuse koosseisu seadusega kooskõlla. Kui äriühing ei täida äriregistri tehtud määrust, on äriregistril õigus määrata äriühingule sunniraha või äriühing sundlõpetada.
- Huvitatud isikule antakse õigus nõuda äriregistrilt ebaõige kande parandamist.
- Äriregister võib äriühingu kohta kanda äriregistrisse märke selle kohta, kui äriühinguga ei õnnestu tema poolt äriregistrile esitatud kontaktandmeid kasutades ühendust saada. Märge kustutatakse, kui äriühinguga kontakteerumine tema esitatud andmeid kasutades taas õnnestub.
- Eelnõus on loobutud lähenemisest, et kustutatud ühingu taastamine on võimalik vaid likvideerimiseks ning eelnõu näeb taastatud ühingule ette võimaluse ka n-ö normaalselt edasi tegutseda.
- Eelnõus sisaldub säte, mille järgi registripidaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitab riik, lisades vastutuse eeldusena süü.
- Äriregistrist soovitakse välja jätta füüsilisest isikust ettevõtjad ja kajastada neid edaspidi majandustegevuse registris ning maksukohustuslaste registris.
Millal uus seadus jõustub?
Hetkel kogub justiitsministeerium erinevatelt osapooltelt tagasisidet äriregistri seaduse eelnõu esialgse versiooni kohta. Seejärel koostab ministeerium lõpliku äriregistri seaduse eelnõu, mille kohta tekib kõigil veelkord võimalus oma arvamust avaldada. Uue seaduse lõplik jõustumine ei ole hetkel teada, kuid see ei toimu ilmselt enne 2021. aasta algust.
