Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, millega karmistatakse finantssektori ja rahapesu valdkonna rikkumiste rahatrahve.

“Täna on võimalik rikkumiste eest teha trahvi maksimaalselt 32 000 eurot. Kehtivad trahvimäärad on ammu ajale jalgu jäänud ja ei täida oma eesmärki, kuna rikkumisest saadav tulu võib ulatuda miljonitesse eurodesse,” selgitas rahandusminister Martin Helme.

“Muudatuste jõustudes hakkab trahvisumma sõltuma konkreetse rikkumise asjaoludest ja arvestab rikkuja majanduslikku olukorda. See tähendab mõjusamat karistust,” sõnas minister, lisades, et senisest kõrgemat trahvi saab määrata ka ettevõtete juhtidele ja töötajatele.

“Kõrgemad trahvimäärad aitavad kaasa rikkumiste ennetamisele ja tõstavad seeläbi meie finantsteenuste keskkonna usaldusväärsust. See on oluline nii Eesti rahvusvahelisele mainele kui teenuste tarbijate õiguste kaitsmisele,” sõna minister.

Eelnõus on nii füüsilise kui juriidilise isiku puhul ette nähtud konkreetne karistuse ülemmäär ehk fikseeritud rahatrahv, mis on üldjuhul 5 miljonit eurot. Rahatrahvi arvutamise aluseks võib olla ka kuni kolmekordne rikkumise tulemusel saadud kasu või välditud kahju, juriidilise isiku puhul ka teatud protsent käibest. Näiteks, võib väärteo eest pankadele määrata rahatrahvi, mis on kuni 10% panga või selle grupi käibest.

Eelnõuga pikendatakse väärtegude aegumise tähtaega kolmele aastale. Praktika on näidanud, et üldine aegumistähtaeg – kaks aastat, ei ole finantsasjade rikkumiste keerukuse tõttu menetluse läbiviimiseks piisav.

Audiitortegevus seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on seotud riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku muutmise eelnõuga, millega luuakse alus kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvide kohaldamiseks väärteomenetluses.

Seadus on planeeritud jõustuma 2020. aasta teises pooles, tingimusel et karistusseadustiku muudatused on samuti jõustunud.