Rahandusministeeriumis on koostatud ja saadetud kooskõlastamisele käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (toimik nr 19-0524), millega kavandatakse sätestada käibemaksuseaduses nõudmiseni varu ja aheltehingute maksukäsitlus ning lootusetute võlgade korral käibemaksukohustuse korrigeerimise kord. Lisaks täpsustatakse investeeringukulla mõistet.
Muudatused on seotud Euroopa Nõukogu direktiivides 2018/1910 ja 2006/112/EÜ sätestatud reeglite ülevõtmisega, mida seni ei ole Eesti õiguses veel eraldi reguleeritud ja mille direktiiv ette näeb.
Nõudmiseni varu ja aheltehingute maksukäsitluse ühtlustamine EL-s
Nõudmiseni varu on selline kaup, mille kauba võõrandaja toimetab kauba soetajaga sõlmitud kokkuleppe alusel soetajale teise liikmesriiki. Kaup jääb võõrandaja omandisse seni, kuni see antakse kauba soetajale üle.
Eelnõu seletuskirja järgi kavandatakse täiendada KMS nõudmiseni varuga seotud maksuregulatsiooniga, mis puudutab tingimusi ja korda nõudmiseni varu käsitamisel kauba ühendusesisese käibena või kauba ühendusesisese soetusena. Regulatsioon lihtsustab ühendusesisest käivet teostava ettevõtja maksukohustuse täitmise protseduure. Erinevalt kehtivast korrast ei teki nõudmiseni varu korral maksukohustuslasel kohustust end teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerida ja täita seal maksukohustuslasele kehtestatud maksuarvestuse ning deklareerimise nõudeid.
Erinevates liikmesriikides kehtib aheltehingute maksustamisel erinev praktika, mis tähendab, et selliste tehingute puhul võib tekkida topeltmaksustamine või hoopiski kauba maksustamata jäämine. Sestap on võetud eesmärgiks ühtlustada kõigis liikmesriikides alates 1. jaanuarist 2020. a aheltehingute maksustamise reegleid, mille järgi määratletakse tehingute ahelas tehing, mis on käsitatav 0%-lise määraga maksustatud kauba ühendusesisese käibena ja tehingud, mis on ahelas käsitatavad siseriiklike tehingutena.
Käibemaksu korrigeerimine lootusetute võlgade korral
Eelnõu seletuskirjas seisab, kui ostja on jätnud soetatud kauba või saadud teenuse eest osaliselt või täielikult tasumata, siis on maksukohustuslasele õigus vähendada teatud tingimustel oma maksukohustust võõrandatud kauba või osutatud teenuse müügihinnalt arvestatud käibemaksusumma võrra. Seevastu kehtiv kord näeb ette, kui kauba soetaja või teenuse saaja ei ole vaidlustanud soetatud kauba või saadud teenuse kvaliteeti või mahtu ja nõudest loobumine on tingitud vaid kliendi vähesest maksevõimest, ei mõjuta nõudest loobumine võõrandatud kauba või osutatud teenuse käibe suurust ja käibemaksuarvestust.
Käibemaksuseaduse lootusetute võlgade regulatsiooni kehtestamine on tingitud Euroopa Kohtu otsusest C-246/16, mis muutis seniseid kohtulahendeid seoses käibemaksudirektiivi artikli 90 lõike 2 tõlgendamises. Sellest lähtuvalt täieneb KMS § 29 lõigete 14-17 ja § 36 lg 1 punkti 7 võrra, milles kehtestatakse tingimused ja kord, mille alusel on maksukohustuslasel õigus vähendada oma maksukohustust, kui talle on võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest jäetud osaliselt või täielikult tasumata.
Seaduse muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2020. aastal.
