Kaubanduskoda saatis justiitsministeeriumile kirja pankrotiseaduse muudatuste (19-1066) kohta, milles tõime välja, et pankrotimenetlust tuleb muuta kiiremaks ning võlausaldajate nõudeid tuleks rahuldada suuremas mahus, kuid selleks ei ole vaja teha seaduses sadu muudatusi.
Maksejõuetuse põhjuste uurimiseks ei peaks looma uut teenistust
Täna raugeb u 45 protsenti ettevõtete suhtes esitatud pankrotiavaldustest enne pankroti väljakuulutamist. Sellistel juhtudel jäävad maksejõuetuse põhjused välja selgitamata ning võlausaldajate nõuded rahuldamata. Levinud on ka skeemid, kus juhatus ootab pankrotiavalduse esitamisega nii kaua, et ettevõttel pole enam vara ning sageli raugeb seetõttu ka pankrotimenetlus.
Olukorra parandamiseks on justiitsministeerium teinud ettepaneku luua konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistus, mille peamine eesmärk on uurida seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuste põhjuseid ja suurendada oma tegevuse kaudu võlausaldajatele tehtavaid väljamakseid.
Kaubanduskoda toetab põhimõtet, et riik võiks põhjendatud vajaduse korral sekkuda nendesse pankrotiasjadesse, kus on vaja uurida maksejõuetuse põhjuseid. Samas ei ole mõistlik selle ülesande täitmiseks luua eraldi teenistust, vaid need ülesanded võiks anda mõnele olemasolevale riigiasutusele. Kuna üle 40 protsendi ettevõtete võlgadest moodustab maksuvõlg riigile, siis võiks anda maksu- ja tolliametile täiendavaid ülesandeid. Näiteks võiks maksu- ja tolliamet võlausaldaja rollis kanda senisest suuremas mahus pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulusid. Isegi kui riigil ei ole võimalik maksuvõlga tagasi saada, siis aitaks see paljudel juhtudel vältida raugemist, välja saaks selgitada maksejõuetuse põhjused ning ebaseaduslikult käitunud isikud vastutusele võtta.
Ettevõtte omaniku antud laen ei vaja täiendavat reguleerimist
Justiitsministeerium soovib teha pankrotiseaduses mitmeid muudatusi, et maksejõuetu ettevõtte omanikel ei oleks võimalust saada kontrolli pankrotimenetluse üle näiteks fiktiivsete laenulepingute alusel. Selliste olukordade vältimiseks näeb eelnõu ette reeglid allutatud laenude jaoks.
Kui ettevõtte juhatuse liige või omanik, kellele kuulub üle 10 protsendi osa- või aktsiakapitalist, annab ettevõtte maksejõuetuse olukorras ettevõttele laenu, siis loetakse eelnõu kohaselt sellist laenu allutatud laenuks. See tähendab, et eelnevalt nimetatud isikud oleksid pankrotimenetluses väljamaksete järjekorras teistest võlausaldajatest madalamal positsioonil. Täna on ettevõttele laenu andnud omanikul maksejõuetuse olukorras laenu tagasisaamisel samasugused õigused nagu teistel võlausaldajatel.
Kaubanduskoja liikmete seas käbiviidud küsitlus näitas selgelt, et ettevõtted ei toeta sellist muudatust. Allutatud laenude regulatsioon vähendaks omanike huvi anda äriühingu majanduslike raskuste korral äriühingule laenu. Lisaks juhtisime ministeeriumi tähelepanu sellele, et kui omanikud annavad ettevõttele laenu majanduslike raskuste korral, siis üldjuhul kasutab ettevõte laenuraha teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning seeläbi pigem paraneb kui halveneb võlausaldajate olukord.
Kindlasti esineb juhtumeid, kus omanikud annavad äriühingule fiktiivselt laenu, et saada kontroll pankrotimenetluse üle. Samas on selliste laenuandjate hulk meie hinnangul väiksem kui seadusekuulekalt käituvate laenuandjate arv. Pahatahtlike laenuandjate tegevust ei takista paraku ka eelnõus väljapakutud lahendus. Ka täna on levinud skeemid, kus omanik ei võta kontrolli pankrotimenetluse üle läbi enda antud laenude, vaid see toimub teiste juriidiliste isikute abil, millega tal ametlikult seost ei ole, kuid tegelikkuses omab ta selle isiku üle kontrolli.
Kohtunike spetsialiseerumine maksejõuetusasjadele on mõistlik
Kui praegu lahendavad pankrotiasju kõik neli maakohut, siis eelnõu kohaselt võiks edaspidi pankrotiasjadega tegeleda Harju ja Tartu maakohus. Kaubanduskoda toetab kohtunike suuremat spetsialiseerumist, sest see aitab arendada kohtunike kompetentsi maksejõuetuse valdkonnas. Samas rõhutasime ministeeriumile saadetud kirjas, et muudatuse tulemusena tuleb suurendada Harju ja Tartu maakohtu kohtunike arvu, kes on spetsialiseerunud maksejõuetusasjadele. Vastasel korral on oht, et pikeneb maksejõuetusasjade menetlemise aeg.
Riik plaanib pankrotiseaduse muudatused jõustada 2021. aasta 1. jaanuaril.
