Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõuga võetakse üle EL direktiividest tulenevad nõuded ning arvestatakse Moneyvali viimasel hindamisel väljatoodud kitsaskohti ja turuosaliste poolt tõstatatud küsimusi. Näiteks muudetakse isikute ringi, kes peavad oma tegevuses arvestama seaduse nõuetega ja parandatakse hoolsusmeetmete rakendamisel erinevate osapoolte koostöövõimalusi.
Koda tunnustab rahandusministeeriumi pingutusi eelnõu koostamisel, seda enam, et paralleelselt on töös veel mitu sama seaduse muutmise eelnõud. Siiski tõi koda välja mitmeid kitsaskohti ja tegi ettepanekuid ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks.
Kohustatud isikute vaheliste koostöövõimaluste parandamine
Eelnõuga võimaldatakse kohustatud isikutel (pangad, notarid, kinnisvarabürood, audiitorid jpt) vahetada teavet, mis puudutab tehingus osaleva isiku või kliendi tegelikke kasusaajaid ja riikliku tausta olemasolu – st oma iseloomult avalikku informatsiooni, mille suhtes ei saa kliendil olla ootust privaatsusele. Muudatus annab kohustatud isikutele võimaluse vahetada omavahel teavet, mida üks pool vajab ja teine on hankinud seadusest tuleneva hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse täitmiseks.
Koja hinnangul on lisatav säte rahapesu tõkestamise praktilisest aspektist olulise tähtsusega, kuna hoolsusmeetmete rakendamine kohustatud isikute poolt on esmaseks rahapesuvastaseks kaitseliiniks. Lahendamist vajab aga olukord, kus kliendid peavad kohustatud isikutele esitama analoogseid andmeid korduvalt, millega kaasneb täiendav halduskoormus ja kulud.
Koja liikmed tõid ka välja, et eelnõus esitatud teabe hulk on selgelt ebapiisav protsessi efektiivsemaks muutmiseks. Lisaks ei ole pakutud lahendus toimiv kõikides olukordades ning pole üheselt selge, kuidas lisatavat sätet praktikas rakendada.
Seetõttu tegi koda ettepaneku täiendada teabe hulka, mida kohustatud isikud tohivad omavahel vahetada.
Äriregistris avaldatavate tegelike kasusaajate andmete kvaliteedi parandamine
Eelnõus nähakse ette, et kohustatud isik, kellele hoolsusmeetmete rakendamise käigus saavad teatavaks kliendi tegeliku kasusaaja andmed, mis erinevad kliendi poolt äriregistri juures avaldatutest, teeb haldusliidese kaudu andmete juurde nn hoiatusmärke. Tehtud hoiatusmärkest informeeritakse automaatselt andmete esitajat, kes saab hoiatusmärke kõrvaldada ühel kahest viisist:
- andmeid uuendades või
- nende õigsust kinnitades.
Ka kõrvaldatud hoiatusmärge jääb nähtavaks tegelike kasusaajate andmete ajaloos. Riskide maandamiseks on ette nähtud piirang, et peale tegeliku kasusaaja andmete muutmist või nende õigsuse kinnitamist selleks õigustatud isiku poolt ei saa uut hoiatusmärget teha 30 päeva jooksul. Samuti on teadlikult vale hoiatusmärke tegemise eest ette nähtud väärteokaristus.
Koja liikmete hinnangul hoiatusmärkide regulatsioon ei takista isikul senisest rohkem tegelikku kasusaajat varjamast, kui isik soovib seda teha. Ta võib järjepidevalt hoiatusmärkeid kustutada, millele igakordselt järgneb 30päevane nö kontrollivaba periood, kus tegeliku kasusaaja osas esitatud andmeid kahtluse alla seada ei saa. Ning mis on sellisel juhul üldse sätte eesmärk, kui hoiatusmärget saab kustutada ilma andmeid muutmata ja kohustatud isikut teavitamata?
Sellest tulenevalt tegi koda ettepaneku kaaluda ühekordset 30päevase puutumatuse perioodi rakendamist või siis eelistatuma võimalusena teistkordse hoiatusmärke korral registripidaja poolt läbiviidavat kontrolli. Arvestades, et tegemist on riikliku registriga, võiks selles sisalduvate andmete kontrollimine olla riigi pädevuses, samal ajal jättes korrektsete andmete esitamise ettevõtete kohustuseks.
