Seadusega täpsustatakse ettevõtjale töövahenduse ja renditööjõu vahendamise teenuse osutamiseks seatud nõuet esitada majandustegevusteade ja piiranguid, mis keelavad töövahenduse ja renditööjõu vahendamise eest isikult tasu nõuda.

Seaduse muudatusega teeb edaspidi ettevõtjale nõude ja piirangute täitmise üle riiklikku järelevalvet tööinspektsioon. Seni kehtinud seaduse alusel tegi järelevalvet sotsiaalministeerium.

Seadusega kehtestatakse kord, mis näeb ette krediidiasutuse (panga) emiteeritud tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärgud panga maksejõuetus- ja kriisilahendusmenetluses.

Seadus ajakohastab pankade ning investeerimisühingute kapitali-, juhtimise ja ühinemise ning kindlustusandjate nõudeid ja automaatse liikluskindlustuse tekkimise aluseid. Täiendatakse pankade ja investeerimisühingute kriisilahenduse aluseid ning täpsustatakse Tagatisfondi koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tagatisskeemide ja ELi institutsioonidega.

Kui praegu on pankadel lubatud ühineda üksnes pankadega, siis edaspidi on pankadel teatud juhtudel võimalik ühineda muude äriühingutega. ELi õigus niisugust muudatust ei nõua, kuid arvestades, et ELis on krediidiasutuste regulatsioon märkimisväärses ulatuses harmoniseeritud, võib praegu kehtiv erisus anda krediidiasutuse jurisdiktsiooni valikul olulise eelise mõnele teisele ELi liikmesriigile, kus taolised piirangud ei kehti.

Seadusega nähakse ette, et krediidiasutuse, krediidiasutuse emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtideks võib valida või määrata vaid isikuid, kellel on krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon.