Siseministeerium on koostanud määruse eelnõu, mis paneb paika täpsemad nõuded tuleohutusülevaatuse läbiviimiseks. Kaubanduskoda esitas ministeeriumile mitmeid ettepanekuid määruse muutmiseks. Näiteks tegime ettepaneku lubada teatud juhtudel ehitise omanikel ja valdajatel taotleda päästeametilt tuleohutusülevaatuse tegemise tähtaja pikendamist.
1. märtsil jõustuvate tuleohutuse seaduse muudatuste kohaselt peavad suuremate tööstus- ja tootmishoonete (pindalaga üle 1000 m2 ning büroohoonete (pindalaga üle 750 m2) valdajad või omanikud tegema iga kolme aasta tagant tuleohutusülevaatuse ning esitama selle päästeametile. Tuleohutusülevaatus on territooriumi, ehitise ja selles asuva tuleohutuspaigaldise ning ehitises toimuva tegevuse tuleohutusnõuetele vastavuse kontrollimine. Tuleohutusülevaatuse kohustuse sisu on perioodiline aruandlus päästeametile vastava objekti tuleohutuse seisukorrast.
Kaubanduskoda oli sellele seadusemuudatusele vastu, sest see suurendab ettevõtete kulusid ja halduskoormust, kuid ei aita ilmselt kaasa tuleohutuse parandamisele. Näeme muudatuses riigi soovi panna osad oma kulud ettevõtete kanda. Kuna see seadusemuudatus võeti vastu juba eelmise aasta lõpus ning ministeerium koostas nüüd uue määruse eelnõu, mis paneb detailsemalt paika tuleohutusülevaatuse läbiviimise põhimõtted, siis keskendus kaubanduskoda oma tagasisides eelkõige selle määrusega seotud teemadele.
Tuleohutusülevaatuse tegija vastutus peab olema selge
Määruse eelnõu kohaselt tuleb tuleohutusülevaatuse käigus selle läbiviijal näiteks kontrollida, kas nõutavad tuleohutuspaigaldised on ehitises olemas, töökorras ja hooldatud ning kas ehitise kohta on koostatud tulekahju korral tegutsemise plaan ja evakuatsiooniskeem ning tehtud tulekahju korral tegutsemise õppus.
Eelnõus ega seletuskirjas ei ole aga välja toodud, milline on tuleohutusülevaatuse tegija vastutus osutatud teenuse eest. Näiteks kui ülevaatuse tegija teeb kindlaks, et hoone vastab kõikidele tuleohutusnõuetele, kuid kuu pärast ülevaatuse tegemist puhkeb hoones tulekahju, siis kas ja millises ulatuses vastutab selle eest tuleohutusülevaatuse tegija. Seetõttu palusime ministeeriumil täpsemalt välja tuua ülevaatuse tegija vastutus. Kaubanduskoja hinnangul peab teenuseosutajal lasuma ka vastutus osutatud teenuse kvaliteedi osas, millega antakse ehitise omanikule, valdajale ja eeldatavalt ka kasutajale teatud täiendav kindlustunne.
Tuleohutusülevaatuse tegemisest vabastamine
Eelnõu kohaselt võib päästeamet vabastada ehitise omaniku või valdaja tuleohutusülevaatuse tegemisest, kui ehitise kasutusotstarbe või muu eripära tõttu on ebaotstarbekas ehitise tuleohutusülevaatust korraldada. Päästeamet saab seda teha üksnes juhul, kui tuleohutusülevaatuse tegija on saatnud vastavasisulise taotluse päästeametile.
Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku anda ka ehitise omanikele ja valdajatele õigus taotleda päästeametilt ülevaatuse tegemisest vabastamist. Selline võimalus on vajalik olukordades, kus ülevaatuse tegija unustab või pahatahtlikult jätab päästeametit teavitamata.
Lisaks tegime ministeeriumile ettepaneku lubada teatud juhtudel ehitise omanikel ja valdajatel taotleda päästeametilt tuleohutusülevaatuse korraldamise tähtaja pikendamist. See on vajalik näiteks siis, kui tuleohutusülevaatuse tegija on ekslikult, pahatahtlikult või ebapädevusest tingituna märkinud tuleohutusülevaatuse akti puudused ning seetõttu tuleb uus ülevaatus läbi viia kuue aasta asemel kolme aasta pärast. Hetkel on eelnõus kirjas, et tähtaja pikendamine on lubatud üksnes siis, kui ülevaatuse tegija hindab ehitises toimuva tegevuse ja ehitise tuleohutuks puudusteta.
Ülevaatust ei tohiks teha päästeametis töötav inimene
Peagi jõustuvate tuleohutuse seaduse muudatuste kohaselt on lubatud tuleohutusülevaatust läbi viia üksnes inimesel, kellel on tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsetunnistus või tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus. 2020. aasta sügise seisuga on Eestis 98 asjakohase kutsega inimest, kellest 23 töötab päästeametis.
Kaubanduskoda on seisukohal, et päästeameti töötajad ei tohiks edaspidi osutada tuleohutusülevaatuse koostamise teenust. Tegemist oleks kõrge huvide konflikti ja korruptsiooniohuga olukordadega, mida tuleb vältida. Seetõttu tegime ministeeriumile ettepaneku rakendada abinõusid, mis keelavad päästeametis töötavatel inimestel tuleohutusülevaatuse teenuse pakkumise.
Teenuse hind võib osutuda prognoositust mitu korda kõrgemaks
Eelnõu koostajate hinnangul hakkab tuleohutusülevaatuse teenus maksma samas suurusjärgus enesekontrolli tuleohutusaruande koostamisega ehk umbes 300 eurot. Kaubanduskoja hinnangul võib ülevaatuse hind kujuneda mitu korda suuremaks.
Esiteks tuleb arvestada sellega, et teenuse maksumus on ilmselt kallim nendele ettevõtetele, kes asuvad tõmbekeskustest kaugemal. Põhjuseks on asjaolu, et teenuseosutajad ei asu ilmselt ühtlaselt üle kogu Eesti. Teiseks oleme saanud tööstusettevõtetelt tagasisidet, et täna on enesekontrolli tuleohutusaruande koostamise minimaalne kulu ca 300 eurot, kuid keerukamate objektide puhul ja seal, kus toimub reaalne tööprotsess, on see kordades kõrgem. Lisaks tuleb arvestada sellega, et tuleohutusülevaatuse tegijad hakkavad tasu küsima ka järelkontrollide eest. Seega kui ülevaatuse tegija avastab puudusi, siis peab ta hiljem kontrollima, kas puudused on kõrvaldatud. See teenus on samuti tasuline.
Määrus jõustub 1. märtsil 2021. aastal koos tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Määruse eelnõu kohaselt tuleb ehitise omanikul või valdajal esitada tuleohutusülevaatuse akt päästeametile büroohoonete kohta hiljemalt 1. jaanuaril 2023, tööstus- ja tootmishoonete kohta hiljemalt 1. jaanuaril 2024 ning garaažide kohta hiljemalt 1. jaanuaril 2025. Kui ehitise omanik või valdaja on kohustatud tegema tuleohutusülevaatust, siis ei pea ta enam esitama päästeametile enesekontrolli tuleohutusaruannet.
Tuleohutusülevaatuse määruse eelnõuga saab lähemalt tutvuda SIIN.
