Valitsus toetas neljapäevasel istungil välismaalaste seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmist. 

Eelnõu eesmärk on tõkestada Eestis töötamise reeglite kuritarvitamist ning tagada, et ettevõtted ei hoiaks maksude tasumisest kõrvale ja maksaks välismaalastele nõuetekohast Eesti keskmist brutokuupalka, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

“Täna esineb teatud sektorites tihtipeale juhtumeid, kus Eesti ettevõttes töötavad välismaa rendifirma töölised, kuid rendifirma jätab nende pealt maksud tasumata ja pakub oma teenuseid seeläbi odavamalt,” ütles rahandusminister Martin Helme pressiteates.

“Selline olukord on kahjulik nii meie ettevõtluskeskkonnale ja maksulaekumistele kui tegelikult ka siia toodud välistöölistele”, lisas minister.

Rahandusministeeriumi teatel seisneb probleem selles, et kui näiteks Poola ettevõtja palkab renditöötajaks inimese Ukrainast, kes saadetakse Eestisse tööle vähem kui 183 päevaks, siis saab Eesti tema töötasu maksustada üksnes juhul, kui isikule palka maksev tööandja on samuti Eestis.

Poolal jällegi pole õigust Ukraina residendi töötasu maksustada, kuna tööd ei tehtud Poolas ja tasu saaja pole Poola resident. Ainuke riik, kellel on õigus ja võimalus sellisel juhul töötasu maksustada, on Ukraina. Maksude tasumine sõltub nüüd aga Ukraina residendi õiguskuulekusest, sest teavet töötasu maksmise ega saamise kohta pole ühegi kolme riigi maksuametil. Kokkuvõttes on selline olukord kahjulik kõikidele riikidele.

Muudatuste tulemusel peab välismaise renditöö pakkuja edaspidi maksu- ja tolliametis registreerima nii ennast kui ka oma mitteresidentidest renditöötajad ning neile väljamakstud töötasudelt tulumaksu kinni pidama. Sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustust seaduseelnõu ei muuda ning neid tuleb tasuda teiste asjaomaste seaduste ja Euroopa Liidu määruse kohaselt. Eesti kasutajaettevõtja jaoks tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduste muudatused mingeid täiendavaid kohustusi ei sätesta.

Kuna täna jätavad paljud mitteresidendist tööandjad end maksu- ja tolliametis registreerimata, on ametil keeruline välismaise renditööjõu kasutamisest või väärkasutamisest tekkivat maksukahju objektiivselt hinnata. Samuti ei jõua amet järelevalve käigus kõiki töötajaid ja ettevõtjaid kontrollida.

Sellise olukorra muutmiseks lisas rahandusministeerium siseministeeriumi algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõusse välismaise renditööjõu maksustamiseks vajalikud tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatused.

Eestis töötava välismaalase faktiline tegevus peab vastama tema Eestis töötamise õiguslikule alusele ja eesmärgile. Lisaks Eestis lühiajaliselt töötavatele kolmandate riikide kodanikele ja nende tööandjatele laieneks kohustus Eestis töötamise seaduslikkust tõendada ka renditööjõudu kasutavale ettevõttele ehk kasutajaettevõtjale.

Kui välismaalane teeb Eestis renditööd või osutab teenust, on ka kasutajaettevõtja kohustatud tagama, et välismaalane töötab Eestis vastavalt selleks antud õiguslikule alusele ning tööandja ja kasutajaettevõtte vahel sõlmitud lepingule või muule kokkuleppele.

Kohustuse täitmata jätmisel on edaspidi võimalik kasutajaettevõtet võtta vastutusele ja karistada väärteokorras rahatrahviga, füüsilist isikut kuni 300 trahviühiku ja juriidilist isikut kuni 32 000 euro määras. Samad trahvimäärad kehtivad ka praegu.

Töötajate Eestis viibimise ja töötamise õigusliku aluse kontrollimist saab teha politsei- ja piirivalveameti (PPA) kodulehel olevate e-päringute kaudu. Kui töötajal pole seaduslikku alust töötamiseks, on võimalik PPA iseteeninduskeskkonna kaudu esitada välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi ka elektrooniliselt.

Tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatuste eesmärk on tagada, et kõikide Eestis tööjõurenditeenust pakkuvate ettevõtjate ning Eestis töötavate inimeste tulumaksukohustus oleks võimalikult sarnane. Muudatuste tulemusena täpsustub Eestis töötavate mitteresidentide töötasu maksustamise õigus ning mitteresidendist ettevõtjate, kel on Eestis töötajad, kehtestatakse maksu- ja tolliametis registreerimise- ning töötasudelt tulumaksu kinnipidamise kohustus.

Kvalifitseeritud tööjõu ja oskustööliste vähesus Eesti majandussektorites on endaga kaasa toonud ettevõtjate suurenenud nõudluse välistööjõu järele. See omakorda on toonud kaasa olukorra, kus osad tööandjad eiravad välismaalaste seaduses sätestatud töötamise tingimusi või palgakriteeriumi nõuet.