Euroopa Komisjon saatis eelmisel aastal kooskõlastamisele miinimumpalga direktiivi eelnõu. Ettepaneku kohaselt tuleksid nii Eestile kui ka teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele täiendavad kohustused seoses miinimumpalga reguleerimisega. Valitsus kinnitas eelmise aasta lõpus Eesti seisukohad miinimumpalga direktiivi eelnõu osas, mis on hetkel menetlemisel riigikogus. Seisukohtade ning seletuskirja koostamisel arvestati osaliselt koja seisukohtadega, näiteks liikmesriikide eripärade arvestamise ning sotsiaalpartnerite autonoomsuse osas.
Hetkel toimub Eestis miinimumpalga kehtestamine järgmiselt: ametiühingute ning tööandjate esindajad sõlmivad arutelu tulemusena kokkuleppe, mille alusel kehtestab valitsus määruse, mis seab miinimumpalga. Euroopa Liidu liikmesriikides on hetkel kaks erinevat varianti, kuidas miinimumpalk paika pannakse:
- osad riigid kehtestavad miinimumpalga seaduspõhiselt ning
- teistes riikides põhineb miinimumpalk kollektiivlepingutel.
Euroopa Komisjon on paigutanud esialgses mõjuhinnangus Eesti seaduspõhise miinimumpalgaga riikide hulka. Seaduspõhise miinimumpalgaga riikidele näeb direktiiv ette, et riik peab miinimumpalga kindlaksmääramisel arvesse võtma vähemalt järgmisi näitajaid:
- ostujõud,
- üldine brutopalga tase ning kasv,
- tööjõu tootlikkus.
Lisaks peab riik arvesse võtma enda valitud kontrollväärtusi, mille alusel hinnata miinimumpalga suuruse adekvaatsust. Näiteks võib liikmesriik arvesse võtta, et miinimumpalk moodustaks 60% riigi mediaan- ja 50% riigi keskmisest palgast. Kollektiivlepingupõhise miinimumpalgaga riikidele ei näe direktiivi eelnõu ette õiglase palga kriteeriumeid ega üksikasjalikku kaitse reeglistikku. Samuti kohustab eelnõu kehtestama kollektiivläbirääkimiste tegevuskava riikides, kus kollektiivlepingutega kaetus jääb alla 70 % tööjõust.
Eelnõu kohaselt peab riik hakkama iga-aastaselt esitama Euroopa Komisjonile andmeid miinimumpalga osas soo-, vanuse-, puude-, sektori- ja ettevõtete suuruse kohta, et monitoorida kollektiivläbirääkimiste edukust, miinimumpalkade adekvaatsust ja kaetust.
Arvesse võeti koja seisukohti seoses järgmiste punktidega:
- direktiiv peab arvestama liikmesriikide eripäradega ning ei tohi riivata sotsiaalpartnerite autonoomiat ega liikmesriikide pädevusi miinimumpalga kehtestamisel;
- direktiivi tõttu võib tekkida negatiivne mõju ümbrikupalkade osas;
- direktiivi menetlemisel peaks arvesse võtma majanduslikult keerulist olukorda.
Lisaks on seisukohas esile toodud, et Eesti kuulub riikide hulka, kus miinimumpalk kujundatakse kollektiivlepinguga, mitte seaduspõhise miinimumpalgaga riikide hulka, mida märkis Euroopa Komisjon oma esialgses mõjuhinnangus. Valitsuse kinnitatud arvamuses märgiti ka veel, et miinimumpalga piisavuse hindamise aluseks olevad võrdlusväärtused peavad olema soovituslikud ning kollektiivläbirääkimiste osas raamistiku kehtestamise osa läheb liialt kaugele eelnõu eesmärgist tagada piisav miinimumpalk. Üldises võtmes toetatakse heaks kiidetud arvamuses töötajatele piisava miinimumpalga tagamist ning nõustutakse vajadusega edendada sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle.
Valitsuse seisukohad direktiivi eelnõu kohta on hetkel menetlemisel Riigikogus, kes kinnitab Eesti seisukohad, mis on aluseks eelnõu läbirääkimistel teiste liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Rohkem infot menetluse kohta on võimalik leida SIIT.
Seletuskiri Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi piisava miinimumpalga kohta Euroopa
Liidus eelnõu
