Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil riigi seisukohad äriühingute kestlikkuse hoolsuskohustust reguleeriva Euroopa Liidu (EL) direktiivi kohta, toetades selle eesmärke, kuid leides, et direktiivi sisu on vaja selgemalt määratleda.
Valitsus leiab, et hoolsuskohustuse rakendamiseks on vaja selgemalt määratleda inimõiguste ja nendega seotud kohustuste sisu ning tõlgendamise pädevus. Täpsustamist vajab ettevõtte kohustus tagada direktiivi nõuetest kinnipidamine kogu väärtusahela ulatuses, kuivõrd sellega kaasneb olukord, kus ettevõte vastutab ka väärtusahelasse kuuluvate teiste ettevõtjate käitumise eest, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Eesti hinnangul ei ole eelnõu kohustused seoses tsiviilvastutusega mõistlikult piiritletavad, seda muu hulgas põhjusel, et direktiiv näeb vastutuse ette eelkõige selliste õiguste ja kohustuste rikkumise eest, mille kaitsekohustus on riigil. Eesti leiab ka, et liikmesriikidele peab jääma õigus valida sobivaim sanktsioonisüsteem ja -liik ning kindlustatud peab olema võimalus sanktsioneerida üksnes raskemaid rikkumisi.
Direktiiviga soovitakse saavutada, et ettevõtted keskenduksid senisest enam säästvale arengule ja arvestaksid oma tegevuses ühiskonna huvidega laiemalt. Sätestatakse suuremate ettevõtete hoolsuskohustus, mis tähendab et ettevõte ja tema tütarettevõtted peavad kogu oma tegevusega seotud väärtusahela lõikes tuvastama, ennetama, lõpetama ja leevendama oma tegevusest tingitud kahjulikke mõjusid inimõigustele ja keskkonnale.
Liikmesriigid peavad tagama, et ettevõtted täidaksid direktiivis ette nähtud kohustusi, luues selleks järelevalvesüsteemi ning kehtestades trahvid. Täpsustatakse võimalusi ettevõte tegevusest tuleneva kahju hüvitamise nõudmiseks tsiviilkorras. Direktiiv ei kohaldu väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kuid väärtusahelate kaudu mõjutavad direktiivi nõuded ka nende tegevust.
