Eesti on koos muu maailmaga sügava majanduskriisi lävel. Kriisi mõjud saavad tunda andma ka peale koroonaviiruse leviku kontrolli alla saamist. Nende mõjude leevendamiseks ja riiklike meetmete kujundamisel on oluline vaadata suurt pilti, milles on võrdselt olulisel kohal nii töötajad, tööandjad kui ka riigi kui terviku käekäik.
Täna võitleme eelkõige meditsiinilise kriisiga, et säästa oma inimeste tervist ja hoida ära viiruse veelgi laialdasem levik.
Meditsiinilisele kriisile järgneb aga oluliselt pikem majanduskriis, mille mõju meie elukvaliteedile ei tohi alahinnata. Eesti ettevõtjate südameasi on mõelda ka Eesti riigi ja majanduse jätkusuutlikkusele. Esimesed asjakohased sammud on Töötukassa, Kredexi ja maksuhalduri meetmete näol võetud, kuid neist ei jätku kriisi mõjude leevendamiseks. Lahendustega tuleb edasi liikuda.
Ettevõtjate soovitused kriisist edukaks väljumiseks
- Olulise mõjuga tööandjate toetamine fookusesse
Toetuste põhifookus suunata suurtele tööandjatele, kelle toimetulekust enim sõltub nii töötajate toimetulek kui maksutulud. Need ettevõtted on ka olulised eksportöörid, kelle ümber koondub terve ökosüsteem ning nende kadumine tõmbab paratamatult kaasa sadu ja tuhandeid väikeettevõtteid koos töötajatega. Riik peaks olema valmis ka erakorralisteks rätseplahendusteks (näiteks otsetoetused, osaluste ajutine omandamine). 2018 aastal maksis 5% suurimatest ettevõtetest 93% maksudest ja pakkus tööd 67% töötajatest.
- Kiireloomuline abi kõige enam kannatanud sektoritele
Riigi kiireloomulised meetmed peavad keskenduma likviidsuse soodustamisele, toetama tööhõivet ja leevendama esimest šokki kõige enam kannatada saanud sektorites. Toetuste tingimused peavad sobima ka suurtele tööandjatele, kellest sõltub suurem osa riigi maksutuludest.
- Riigi toetusmeetmete jätkusuutlikkus
Riik peab tagama, et kriisiabi jätkub ka 2020. aasta suvel ja teisel poolaastal, sest paljudes sektorites (näiteks tööstus, ehitus) jõuab tõeline kriis kohale mõne-kuulise viiteajaga. Riik ei saa kõiki ressursse esimestel kuudel ära kulutada.
- Kriisist ja majanduspiirangutest väljumise strateegia
Peab olema selgelt sõnastatud kriisist ja majanduspiirangutest väljumise strateegia. Esimesel võimalusel tuleb kaotada piirangud inimeste ja kaupade vabale liikumisele ning naasta tavalise elukorralduse juurde.
- Pikaajaline ja terviklik vaade
Riigil peab tekkima pikaajaline plaan (vähemalt 2 aastat), kuidas peale pandeemiast väljumist majandust, ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet ja tööhõivet toetada (näiteks paindlikum tööõigus). Selle plaani koostamisse tuleb kaasata ettevõtlusorganisatsioone ja majanduseksperte.
- Riigisektori eeskuju ja struktuursed reformid
Järsult kukkuva majanduse ja maksulaekumiste taustal peab riik läbi viima vajalikud struktuursed reformid avalikus sektoris ja seadusandluses. Kriisi ei saa lasta minna raisku ning kogu koormus ei saa jääda erasektorile. Halduskoormuse vähendamine laseks ettevõtjatel tegeleda efektiivsemalt lisandväärtuse tootmisega ja võimaldaks avaliku sektori töötajate arvu vähendada.
- Tasakaal võetud kohustuste ja võimaluste vahel
Riik peab tagama kriisi ajal enda maksevõime ja likviidsuse, käituma erasektoriga heatahtlikult ja pikaajalist kasu silmas pidades. Samuti aitavad targalt ajastatud riiklikud investeeringud tasakaalustada järsult kukkunud nõudlust. Praegu tasub loobuda kulukate pikaajaliste lisakohustuste võtmisest, mis pole otseselt seotud kriisi negatiivsete mõjude leevendamisega.
