Finantsinspektsiooni juhatus kehtestas soovitusliku juhendi Eesti krediidi- ja finantseerimisasutustele “Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks” (PDF). Juhend kohaldub kõigile Eestis tegutsevatele ja Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvatele krediidi- ja finantseerimisasutustele. Finantsinspektsioon selgitab samuti järelevalvepoliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel.
Juhendi ja järelevalvepoliitika kehtestamisega rakendab Finantsinspektsioon ühte oma kehtivast strateegiast tulenevat järelevalvelist eesmärki – takistada Eesti finantssektori ärakasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.
Juhend annab finantsvahendajatele uuema ja selgema raamistiku ning abistab, kuidas riske ära tunda, nende olemust ja nendega kaasnevaid ohte analüüsida ning neid seejärel kohaselt maandada, et Eesti finantssektorit ei kasutataks ära rahapesuks ning terrorismi rahastamiseks. Juhend selgitab muu hulgas 2017. aasta novembris jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud nõuete sisu ja täitmist ning suunab turuosalisi sel eesmärgil kohaldatava organisatsioonilise lahendi ülesehitamisel ja toimimisel.
“Eesti majandus- ja ärikeskkonna avatuse, üldise finantssektori globaliseerumise ja finantsteenuste tehnilise arenguga käivad kaasas ka riskid, kus kriminaalse taustaga raha võib otsida võimalusi imbuda Eesti finantssüsteemi või kasutada seda taolisteks varjamis- ja muundamistehinguteks. Sellised tingimused eeldavad finantsvahendajatelt kohast hoolsust ning vajalikku kutseoskust taolistele riskidele barjääri seadmiseks,” sõnas Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.
Finantsinspektsioon kutsub turuosalisi näitama üles kõrgendatud hoolsust kõrge riskiga ja mitteresidentidest klientide teenindamisel. “Distantsilt osutatav teenus eeldab asjakohaste kontrollide olemasolu, mis võimaldab täielikult mõista kliendi äri ja sellest kasusaajaid. Vastavate kontrollide ja süsteemide puudumine tähendab sellisest ärisegmendist loobumise nõuet,” lisas Nõmm.
Uue riskiallikana näeb Finantsinspektsioon erinevaid krüptovaradega seotud teenuseid või vastavaid kauplemisplatvorme pakkuvaid ettevõtteid. Finantsvahendajatel tuleb nende teenindamisel tagada vastav kutseoskus, et tavapäraseid rahapesu ja terrorismi tõkestamise lahendeid kasutades mõista ka teenuste tehnilist eripära ning sealt omakorda tõusetuvaid riske.
Juhend jõustub 1. märtsil 2019. Seni kestab kolmekuuline üleminekuaeg, mil järelevalvesubjektid saavad kohaneda uute juhistega ja muuta oma sisemisi protseduure.
Ühtlasi muutub 1. märtsist 2019 kehtetuks Finantsinspektsiooni juhatuse 3. juuli 2013 otsusega välja antud analoogne juhend “Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmed krediidi- ja finantseerimisasutustes” (PDF).
Finantsinspektsioonil on seaduse alusel õigus välja anda soovitusliku iseloomuga juhendeid finantssektori tegevust reguleerivate õigusaktide selgitamiseks või finantsjärelevalve subjektide suunamiseks.
