Eesti Panga hinnangul peaks uues seaduseelnõus virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kehtestatud miinimumkapitali nõude tõstma 730 000 euroni, mis oleks võrdne kõrgema riskiga investeerimisühingutele kehtestatud kapitalinõudega; krüptoraha liit ettepanekuga ei nõustu.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise uus eelnõu tõstab virtuaalvääringu teenuse pakkujate kapitalinõuet 350 000 euroni, mis on sarnane e-raha asutuste kapitalinõudega.

Rahandusministeeriumile saadetud kirjas leiab keskpank, et virtuaalvääringu teenuse pakkujate valdkond on kõvasti vähem reguleeritud võrreldes e-raha asutustega.

“Virtuaalvääringu teenuse pakkujate suhteliselt nõrgem regulatsioon käib aga käsikäes pigem kõrgemate riskidega, mida oleks seetõttu õige tasakaalustada vastavalt rangemate kapitalinõuetega,” leiab Eesti Pank.

Samuti tunneb keskpank muret, et eelnõus virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kehtestatavad järelvalvetasud on liiga madalad kvaliteetse järelevalve tegemiseks. “Tuleb ju rahapesu andmebürool uus järelevalvealane oskusteave alles luua ning see on ressursimahukas tegevus,” märgib pank.

Eesti Pank toetab siiski eelnõu vastuvõtmist ning ühtlasi kutsub üles kiiresti edasi liikuma ka ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduseelnõuga, mis viiks virtuaalvääringu teenuse pakkujad finantsinspektsiooni järelevalve alla.

“Tervitame virtuaalvääringu teenuse pakkujate loamenetluses leitud puuduste kõrvaldamist ning nende tegevusele kohaldatavate nõuete vastavusse viimist teiste finantssektori turuosaliste suhtes kehtestatud nõuetega,” märgib keskpank.

Eesti Krüptoraha Liit jääb aga erinevale seisukohale ning märgib rahandusministeeriumile saadetud kirjas, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust muudetakse nii sageli, et enne tuleks ära oodata möödunud muudatuse mõjud.

“Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust on muudetud viimastel aastatel sagedusega kord aastas. Ühest küljest on arusaadav, et kui reguleeritav keskkond muutub, siis on vaja muuta ka regulatsiooni, kuid enne muutmist peaks ära ootama eelmise muudatuse mõju reguleeritavale valdkonnale,” leiab liit.

“2021. aasta oktoobris ei ole me veel jõudnud näha eelmisesse redaktsiooni sisse viidud karmistatud reeglite mõju ja ilma selle mõju hindamata, on järjekordne karmistamine põhjendamatu ning ei ole kohane õigusriigile,” toonitab esindusorganisatsioon.

Eesti Krüptoraha Liidu ettepanek on jätta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise uus eelnõu esitatud kujul vastuvõtmiseks esitamata.