Rahandusministeerium ei pea võimalikuks vabastada mittetulundusühinguid äriregistrile tegelike kasusaajate andmete esitamise kohustusest ning seetõttu peavad vastavad andmed esitama ka usulised ühendused.

Nimelt pöördus Eesti Kirikute Nõukogu valitsuse poole palvega aidata kaasa selgete õiguslike lahendusteni jõudmisele küsimuses, kas ja millises ulatuses peavad usulised ühendused ja mittetulundusühingud rakendama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust.

Seejuures on Eesti Kirikute Nõukogu seisukohal, et usulistes ühendustes ja mittetulundusühingutes on olemuslikult täiesti vale käsitada juhatuse liikmeid kui “kasusaajaid”. Lisaks soovis nõukogu teavet selle kohta, kas oleks võimalik kõigi mittetulundusühingute ja sihtasutuste vabastamine tegelike kasusaajate andmete esitamise kohustusest.

Rahandusministeerium selgitab nõukogule saadetud vastuses, et rahapesuvastane direktiiv nõuab riikidelt tegelike kasusaajate info kogumist ja keskses registris avalikustamist kõigi juriidiliste isikute kohta sõltumata nende tüübist ega võimalda seega mittetulundusühingutele ja sihtasutustele erandi kehtestamist.

“Tuleb arvesse võtta, et mittetulundusühinguid võivad luua nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, nii võib mittetulundusühingu üldkoosolek koosneda üksnes ühele füüsilisele isikule kuuluvatest juriidilistest isikutest. Sealjuures pole mittetulundusühingu liikmete nimekiri avalikult kättesaadav ning äriregister saab juhatuselt andmeid üksnes liikmete arvu kohta. Sisulises mõttes ei paku mittetulundusühingu vormis tegutsemine iseenesest mingit kaitset rahapesu või terrorismi rahastamise riskide vastu,” seisab kirjas.

Seepärast ei pea rahandusministeerium ka võimalikuks vabastada mittetulundusühinguid äriregistrile tegelike kasusaajate andmete esitamise kohustusest.

Samas möönab ministeerium, et termin “tegelik kasusaaja” on tavakasutuses uus ning võib tekitada vääritimõistmist olukorras, kus see tähistab inimest, kes kontrollib MTÜ või sihtasutuse tegevust, selle eest varalist kasu saamata. Seetõttu püüab rahandusministeerium väljatöötamisel oleva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise käigus termini definitsiooni selgemaks muuta.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kehtiv versioon ei nõua äriregistrile tegelike kasusaajate info esitamist mittetulundusühingutelt ja sihtasutustelt, kelle aastane sularahakäive jääb alla 5000 euro. See ei piira siiski teiste kohustatud isikute, sealhulgas krediidiasutuste, kohustusi rakendada seaduses ette nähtud hoolsusmeetmeid, mille hulka kuulub ka tegelike kasusaajate tuvastamine, kõigi oma klientide suhtes. Kui hoolsusmeetmeid rakendada ei õnnestu, on krediidiasutusel mitte üksnes õigus, vaid ka kohustus ärisuhe lõpetada.