Eesti e-residendid tasusid jaanuarist oktoobrini Eestisse makse 10,8 miljonit eurot, esmakordselt ületas programmi aastane maksutulu 10 miljoni euro piiri.
“Sõnastasime möödunud aasta detsembris koostöös erinevate valdkondade ekspertidega e-residentsus 2.0 uue strateegilise suuna, milleks on toetada e-residentide ettevõtete väärtuse kasvu. Selle eesmärgi elluviimine näitab juba esimesi tulemusi,” ütles E-residentsuse programmi tegevjuht Ott Vatter pressiteates.
Võrreldes möödunud aastaga on e-residentide loodud Eesti ettevõtete keskmine maksutulu kasvanud 30 protsenti. Vatteri sõnul on Eesti ettevõtluskeskkond on rahvusvaheliselt väga atraktiivne.
“E-residentsuse programm aitab kaasa sellele, et Eestisse registreeriksid oma firma ambitsioonikad ettevõtjad, kes hindavad läbipaistvust, lihtsat maksusüsteemi ja innovatiivseid lahendusi. Luues, arendades ja pakkudes neile ettevõtlusega tegelemiseks olulisi teenuseid, suudame kindlasti ka tulevikus jõudsalt Eestile maksutulu kasvatada,” märkis Vatter.
Käesoleval aastal on suurima panuse maksutulusse andnud info ja side sektor ning kutse-, teadus-, ja tehnikaalane tegevus, moodustades 35 protsenti ehk 3,8 miljonit eurot kõigist sektoritest laekunud e-residentide maksudest. Ühtlasi on e-residentide Eesti ettevõtete arv mainitud sektorites 2019. aastal suurenenud kolmandiku võrra.
“E-residentsuse programm saab detsembris viie aastaseks. Alates programmi käivitamisest on huvi IT-sektoris tegutsemise vastu olnud suur. Eriti torkab silma programmeerimisteenust osutavate e-residentide ettevõtete panus, moodustades koguni 81 protsenti info ja side sektorist laekuvast maksutulust,” toob Vatter välja.
Lisaks otsesele majanduslikule tulule, mis moodustub e-residentidelt laekuvatest maksudest ja riigilõivudest, on oluline ka e-residentsuse programmi kaudne tulu Eestile. See moodustub e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust, e-residentide investeeringutest Eesti ettevõtetesse ja tulust, mille toovad e-residendid turismisektorisse. Samuti loob e-residentsuse programm riigile positiivset kuvandit rahvusvahelises meedias, mis aitab kaasa Eesti ettevõtete ekspordile.
“E-residentsus peab kasu tooma võimalikult suurele hulgale Eesti inimestest. E-residentide loodud Eesti ettevõtete maksud annavad lisapanuse eelarvesse, leides kasutust hariduses, kultuuris ja sotsiaalhoolekandes. Need on valdkonnad, mille täiendava rahastuse nimel tasub pingutada,” sõnab Vatter.
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.
Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks üle 61 000 e-residendi Eestisse loonud ligi 7500 ettevõtet, milles töötab üle 1300 inimese. Lisaks kaudsele majanduslikule tulule, mis tuleneb muuhulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest, on programm ligi viie tegutsemisaasta jooksul toonud Eesti majandusele otsest tulu 25 miljonit eurot.
