Riigikohtu erikogu muutis senist praktikat maksuvõlgade sundtäitmise aegumise küsimuses, leides, et täitemenetluse kohustus aegub, kui seda ei ole õnnestunud viie aasta jooksul lõpule viia. Sarnaselt aeguvad ka muud võlad ja puudub põhjus maksuvõlglasi teisiti kohelda.
Riigikohtusse pöördusid eraisikud, kes ei olnud rahul maksu- ja tolliameti otsusega neilt välja mõistetud maksuvõla sundtäitmisega, sest leidsid, et esitatud nõue oli aegunud. Maakohus hagisid menetlusse ei võtnud ning ringkonnakohus jättis maakohtu määrused muutmata, muutes vaid osaliselt määruse põhjendusi. Maksuvõla sundtäitmise aegumise kohta on sätestatud maksukorralduse seaduses (MKS §-s 132) eriregulatsioon ning kohtud tõlgendasid kooskõlas riigikohtu varasema praktikaga seda selliselt, et maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemine kestab kuni täitemenetluse lõpuni. Hagejad esitasid ringkonnakohtu lahendite peale riigikohtule määruskaebused.
Riigikohtu tsiviilkolleegium liitis kaebused ja andis asja arutada tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule. Erikogu rahuldas eraisikute kaebused osaliselt, tühistas maakohtu ja ringkonnakohtu määrused ning saatis asja maakohtule hagide menetlusse võtmise otsustamiseks.
Kui varasema maksukorralduse seaduse tõlgenduse järgi maksuvõlg sundtäitmisele andes ei aegunud ega lõppenud, siis nüüd leidis riigikohus, et täitemenetluses kohustus siiski aegub. Seda tõlgendusega, et maksuvõla sundtäitmisele andes aegumine katkeb ja algab uuesti järgmise aasta 1. jaanuarist ning aegub seega viie aasta möödudes.
Riigikohtu hinnangul on oluline, et isikule saabuks tema maksuvõlgade ja nende sissenõudmise osas ettenähtud aja jooksul õigusrahu.
OTSUS 2-17-12525
