Juulis tasuti maksu- ja tolliametile 701,4 miljonit eurot maksutulu, mida on 8,2 protsenti enam kui möödunud aasta samal kuul. Tänavu esimese seitsme kuuga tasuti makse 5,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.

Alkoholiaktsiisi tasumine oli juulis kõrgel varude taastamise ning müügi kasvu tõttu

Aktsiise kokku on seitsme kuuga tasutud 7,4 protsenti rohkem kui aasta varem. Aktsiisitulu mõjutas kõige enam alkoholiaktsiisi langetamine alates 1. juulist, mille tulemusel müüdi kaupluste tavapärased vana aktsiisimääraga laovarud minimaalsele tasemele. Juulis soetasid jaemüüjad alkohoolseid jooke rohkem, et taastada tavapärane laoseis.

Täiendavalt kasvatas aktsiisitulu ka jaekaupluste alkoholi jaemüügi kasv madalamate hindade tõttu. Juulist langetati kange alkoholi, õlle ja siidri aktsiisimäära 25 protsenti.

Tööjõumaksude laekumist juulis toetas palgakasvu kiirenemine

Palgakasv kiirenes juulis 1,2 protsendipunkti võrra ja see oli laiapõhjaline – kaheksast suuremast tegevusalast kiirenes keskmine palk kuues, eranditeks töötlev tööstus ja ehitus. Palkade kasv aeglustus juunis ajutiselt, mille põhjus võib olla puhkusetasude ühtlasem välja võtmine maksuvaba tulu süsteemi muutuse tõttu.

Sotsiaalmaksu tasuti juulis 9,9 protsenti rohkem kui mullu samal ajal, kasv oli varasemast kiirem. Füüsilise isiku tulumaksu tasumist mõjutas lisaks palgakasvule ka rohkem kui 7 miljoni euro võrra suurem juurdemääratud tulumaksu summa.

Kuigi suur osa inimesi kasutas möödunud aastal maksuvaba tulu vähem, kui neil õigus oli, leidus ka neid, kes kasutasid seda rohkem. Sellest tulenes ka juurdemääramiste kasv, mida juulis laekus ligi 11 miljonit eurot. Kokku on juurde määratud tulumaksu 50 miljonit eurot, millest enamik tasutakse oktoobris.

Eesti tarbijate säästumäär on endiselt kõrge, mis avaldab mõju käibemaksu laekumisele

Juulis kasvas keskmine palk maksu- ja tolliameti deklaratsioonide alusel 7,4 protsenti, mis on ühtlasi olnud tugeva kasvuga ka aasta esimeses pooles, kuid tarbijakindlus on seevastu taastunud visalt. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on tarbijajulgus siiski paranenud.

Eesti tarbija säästumäär (12 protsenti) on Euroopa Liidu keskmisega samas suurusjärgus, kuid sissetulekute taset arvestades siiski kõrge. Eesti töötaja säästab praegu sama osakaalu oma palgast nagu taanlased või iirlased.

Tarbimine sõltubki paljudest teguritest, sealhulgas nii Eesti majanduse olukorrast, maksupoliitikast kui ka tänasest üldisest ebakindlusest, mis peegeldub suurima tarbimismaksu ehk käibemaksu dünaamikas.

Eesti majanduskasv aeglustub, kuid on rahvusvahelise kaubanduse nõrkust arvestades endiselt tugev

Aasta esimeses pooles aeglustus majanduse kasvutempo mõnevõrra, kuid suurem aeglustumine ootab ilmselt ees järgnevatel kvartalitel. Elanike tarbimiskulutused kasvasid 6 protsenti. See on aeglane eelmise aasta kasvust, mis ületas 8 protsenti. Endiselt kiire palgakasvu tingimustes viitab see säästlikkuse tõusule.

Valitsussektori investeeringud kasvasid esimesel poolaastal eelnevate kvartalitega võrreldes tagasihoidlikult, kuid aasta teises pooles peaks kasv olema oluliselt kiirem. Nii ettevõtete kui ka majapidamiste investeeringute kasv oli esimesel poolaastal väga kiire, kuid ettevõtete puhul tempo ilmselt aeglustub lähiajal oluliselt.

Tänavu on käibemaksutulu kasv aeglustunud võrreldes mullu sama ajaga

Käibemaksu tasumise kasv oli nii juulis kui ka juunis ootuspärane, küündides 6–7 protsendini pärast maikuu 0,8-protsendist langust, mis oli tingitud kõrgest võrdlusbaasist. Ka tänavu esimese seitsme kuuga ulatub tasumise kasv kuue protsendi lähedale, mis on neli protsendipunkti madalam kui mullu samal ajal. Suvise prognoosi kohaselt ületab teise poolaasta kasv kahe protsendipunkti võrra eelmist aastat, ulatudes madala võrdlusbaasi mõjul 8,7 protsendini.

Käibemaksu tulu kasv tugineb eelkõige jaemüügile, mille nominaalkasv oli 2019. aasta juulis 8,8 protsenti, mis on samaväärne võrreldes kasvutempoga 2018. aastal. Tulu aluseks olnud maksustatav käive kasvas juulis võrreldes eelneva aastaga 4,3 protsenti.

Käibemaksu tasumise kasv on tegevusalades kuust kuusse üsna muutlik, kuid trend tasumises kokku stabiilne

Sektoritest panustasid juulis käibemaksu tasumise kasvu enim hulgikaubandus ning mootorsõidukite müük ja remont, kus tasumine kasvas mullusega võrreldes vastavalt 9 ja 22 protsenti. Sealjuures kiirenes tasumise kasv juulis nii hulgikaubanduses kui ka mootorsõidukite müügis ja remondis juunikuuga võrreldes.

Hulgikaubanduses on käibemaksu tasumise kasvu vedanud eelkõige toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüügi kasv. Mootorsõidukite müügi ja remondi kasv tuleneb peamiselt sõiduautode ja busside müügi kasvust, mis on 2018. aasta kõrget baasi arvestades endiselt kiire kasvuga (vt joonist 1). Kuigi käibemaksu tasumise kasv oli hulgikaubanduses juulis tugev, on kindlat aasta trendi viimaste kuude volatiilse kasvu taustal veel keeruline välja tuua.

Jaekaubanduse on käibemaksu tasumise kasvu toetanud seni müügi suurenemine spetsialiseerumata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad. Seitsme esimese kuuga on käibemaksu tasumine jaekaubanduses kasvanud üsna tugevalt, 7,7 protsenti.

Aastases võrdluses on käibemaksu tasumine vähenenud enim ehituses, mis tuleneb peamiselt rajatiste müügi vähenemisest. Juulis on ehitussektori tasumise langus kokku võrreldes juuniga oluliselt väiksem.

Samuti on eluruumide ehituseks väljastatud ehituslubade arv tänavu esimesel poolaastal ületamas 2018. aasta taset, kuid lähikvartalite kasvule avaldab mõju juba ehitamist alustanud eluhoonete arv, mis pole oluliselt kasvanud võrreldes mullusega (4 protsenti). Ka ehitusloa saanud rajatiste arv on sellel aastal kasvanud võrreldes mullusega, kuid objektide realiseerimiseni jõutakse vastavalt ehituse kestusele viitega.