Tööandjad jätaksid renditöötajate maksustamise muutmata

Eesti Tööandjate Keskliit tegi ettepaneku jätta tulumaksuseaduse plaanitavast muudatusest välja renditöötajate töötasude maksustamise muudatused ja need põhjalikumalt ette valmistada, kuna eelnõus pole täpsustatud, kuidas toimuks välisriigilt info saamine mitteresidendist tööandja töötasude ja -maksude kohta.

Tööandjate keskliidu tegevjuhi, varem riigikogu Reformierakonna fraktsiooni kuulunud Arto Aasa sõnul tekitab mitteresidentidest renditööjõu maksustamise plaan hulganisti küsimusi ning neile ei anna vastust ka tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri.

“Nõustume, et välismaalaste registreerimine ja maksustamine peaks olema korrektne, et turul oleks aus konkurents, kuid küsitav on, kas välisriigist tulnud renditöötaja tulu maksustamine Eestis eelnõus kirjeldatud viisil on proportsionaalne, rahvusvahelise õigusega kooskõlas, kuidas toimuks infovahetus ja kas pöördmaksustamine toetab Eesti konkurentsivõimet,” kirjutas Aas pöördumises rahandusminister Martin Helmele (EKRE).

Tööandjate keskliidu tegevjuhi hinnangul on eelnõu renditööjõu maksustamist puudutav osa nähtavasti valminud kiirustades, ilma väljatöötamiskavatsuste, konsultatsioonide ja mõjuhinnanguta.

“Seega pole see kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga. Eelnõu seletuskirjas pole selgitatud, kuidas on eelnõu kooskõlas Euroopa maksuõigusega – residentsuse määratlemine, topeltmaksustamise vältimine – ega hinnatud meetme mõju. Pole ka selgitatud, kuidas tehniliselt mitteresidendist tööandjalt või välisriigilt töötasude ja -maksude kohta info saamine toimuks,” märkis Aas.

Viimaste andmete valguses pole tööandjate keskliidu hinnangul välismaalaste töötamise reeglite rikkumine massiline ja seetõttu on tööandjatele arusaamatu, miks on seda põhimõttelist muudatust vaja läbi mõtlemata ja kiirustades teha.

2018. aastal oli siseministeeriumi kodulehe andmetel 182 töötamise tingimuste rikkumist väärteona, mis pole Eesti tööturu suurust arvestades eriti kõrge näitaja.

“Ka on küsitav, kas meede on sisuliselt proportsionaalne. Kui eelnõu eesmärk on tööturu korrastamine – vastavusse viimine kehtivale regulatsioonile, saab seda teha ka leebemate meetmete ja õiguse parema rakendamisega. Hea näide on lühiajalise töötamise lihtsustamine 2018. aastal, mispeale Eestis töötamise registreerimine, ehk ametlikult lühiajaliselt töötamine kasvas hüppeliselt. Muuhulgas registreeriti 3249 renditöötajat. Pigem tuleks riigil nüüd registreid ühtlustada ja järelevalvet tõhustada, et oleks arusaadav, mis tööturul toimub,” seisab Arto Aasa pöördumises.

Renditööjõu maksukohustuse ja tõendamiskoormuse kasutajaettevõttele panemise negatiivsed tagajärjed võivad tema hinnangul olla tuntavamad, kui positiivne mõju. “Näeme ohte pöördmaksustamisega seoses Eesti konkurentsivõimele ja ettevõtluskeskkonnale,” lisas Aas.

“Näiteks kui rendifirma maksud pahatahtlikult maksmata jätab, võib tekkida olukord, et peatöövõtja peab maksma maksusumma nii teenustasuna rendiettevõttele kui otse maksuhaldurile. Peatöövõtja võimalused alltöövõtja palga- ja maksuarvestuse kontrollimiseks on piiratud ning kui kulutada sellele palju aega ja raha, kaotame konkurentsivõimes, sest ettevõtetele on pandud põhjendamatult kõrge maksurisk ja halduskoormus,” nendib tööandjate keskliidu tegevjuht.

“See, et mitteresidendist renditöötajat praegu esimesest päevast alates Eestis ei maksustata, ei tähenda, et maksud on üldse maksmata või et renditöötajad oleksid Eesti majandusele kahjulikud. Tegelikult toodetakse nende abiga ka Eestis lisandväärtust, makstakse kohalikele töötajatele palka ja riigile makse,” märgib Aas.

“Mujal maailmas seetõttu pigem soodustatakse välistööjõudu ja tööjõu renti töösuhete paindlikkuse ning ühiskonna heaolu kasvatamiseks. Kui maksurežiim renditööjõu kaasamist takistama hakkab, pidurdab see ka Eesti majanduse konkurentsivõimet, kuna kohalikku vaba tööjõudu napib. Eelnõust puudub majandusliku mõju analüüs täielikult,” kirjutas Aas rahandusministrile.

Seetõttu soovitab tööandjate keskliit eelnõus kirjeldatud renditöötajate töötasude maksustamise muudatused välja jätta ja vajadusel põhjalikult ette valmistada.

Allikas:  BNS

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll