Justiitsministri ettepanekul kiitis vabariigi valitsus heaks maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu.

OECDs väljatöötatud konventsiooni eesmärk on ohjeldada selliste maksuskeemide kasutamist, mis võimaldavad piiriüleselt makse optimeerida, kasutades ära riikide maksusüsteemides olevaid auke ja ebakõlasid. Konventsiooni kaudu on võimalik riikidel oma maksulepingud ühekorraga viia kooskõlla OECDs kokkulepitud miinimumstandardiga.

Eesti kirjutas konventsioonile alla 29. juunil 2018. Praeguseks on konventsioonile alla kirjutanud 89 riiki. Eesti katab konventsiooniga kõik oma ratifitseeritud maksulepingud (ka need, mis pole veel jõustunud). Kokku muudab konventsioon 58 Eesti maksulepingut. Pärast 2016. aastat Eesti poolt läbi räägitud maksulepingud vastavad juba konventsioonis sätestatud standardile. Hetkel on nendest lepingutest jõustunud Jaapani leping, parafeeritud on lepingud Hong Kongi, Pakistani, Mauritiuse ja Guernsey’ga.

Kõikide maksulepingute preambula juurde tuleb tekst, mis rõhutab, et lisaks topeltmaksustamise vältimisele on maksulepingute eesmärk ära hoida olukordi, kus maksudest kõrvalehoidumise või maksupettuste tõttu jääb maksumaksja tulu üldse maksustamata.

Maksulepingutesse lisandub üldine kuritarvituste vastane reegel. See võimaldab maksuhalduril jätta maksulepingus ettenähtud soodustus kohaldamata, kui asjaolude põhjal saab järeldada, et soodustuse saamine oli tehingu, mis otseselt või kaudselt viis selle soodustuse saamiseni, üks peamistest eesmärkidest. Sõltuvalt asjaoludest võib maksuhaldur piirduda üksnes tehingu kõrvalejätmisega maksuarvestusest. Lisaks kohaldub reegel ka olukorras, kus tehingu või tehingute ahela eesmärk ei ole küll täielik maksudest kõrvalehoidumine, vaid kunstlikult soodsama maksutagajärje saavutamine. Reegel ei nõua tehingu tegeliku sisu kindlaks tegemist või tehingu ümberkvalifitseerimist.

Maksumaksja ligipääs vastastikuse kokkuleppe menetlusele paraneb, sest maksumaksjal tekib võimalus kaebustega pöörduda mõlema lepinguosalise riigi maksuhalduri poole. Praegu on võimalus pöörduda ainult oma residendiriigi maksuhalduri poole ja kui see kaebust vastu ei võta, on maksumaksja võimalus kahe riigi vahelist arutelu algatada ammendunud.

Konventsiooni rakendamisel vähenevad nii Eesti residentide võimalused hoiduda kõrvale teenitud tulude maksustamisest kui ka mitteresidentide võimalused kasutada Eestit maksudest kõrvalehoidumiseks.

Konventsioon tuleb ratifitseerida ka riigikogus, kuna sellega muudetakse ratifitseeritud maksulepinguid. Eesti maksulepingute suhtes jõustub konventsioon kolme kuu möödumisel ratifitseerimiskirja hoiustamise kuupäevast, kuid konventsiooni muudatuste rakendamine konkreetse kaetava maksulepingu suhtes sõltub lepinguosaliste riikide vastavate teatiste esitamise kuupäevast. Igal juhul rakendatakse kaetavate maksulepingute alustele maksudele konventsiooni ainult kalendriaasta algusest.