Kaheksandat korda Tallinnas, Rävala puiesteel asuvas kontserdimajas, mis nüüd Alexela nime kannab, toimunud Eesti raamatupidajate konverentsil “Teejuht 2019. aastaks” anti välja järjekordne aasta raamatupidaja tiitel. Konkursile olid üles seatud mitmed võimekad ja igati hakkajad raamatupidajad.
Kandidaatide hindamisel ja otsuse langetamisel võttis konkursi komisjon aluseks osaleja kohta antud soovituskirja ja tema loo “Miks ma olen raamatupidaja?”, millele lisaks analüüsiti hindamisküsimustikule antud vastuseid.
Kandidaatide hulgas oli nii staažikaid kui ka n-ö uue põlvkonna raamatupidajaid. Oli neid, kes alustasid oma raamatupidajaks olemise teekonda arvelaud ühes ja mahukas pearaamat teises käes, kelle igapäevaseks töövahendiks olid liim ja kurikuulsad žurnaalorderid, aga ka neid, kel kirg rakendada enda kasuks tööle erinevaid tarkvarasid.
Inimeste kohta on selline tore ütlemine, et kuuluvad kokku nagu sukk ja saabas. Aga alati ei pea selline tõmme olema ainult inimeste vahel. Mõni amet on ka kohe selline, et kuulub just eelmärgitud viisil kellegagi kokku. Nõnda kuuluvad kõik esitatud kandidaadidki oma ametiga kokku nagu sukk ja saabas.
Kandidaadid tõid välja, et raamatupidaja ei ole ammu enam tehnilise töö tegija ja raamatupidamine ei ole liinitöö. Raamatupidaja roll on ajas muutunud, mis tähendab, et andmesisestajast on saanud andmete tõlgendaja ja igapäevatööks vajalike süsteemide arendaja. Raamatupidaja on partner, kes aitab juhtkonnal langetada olulisi otsuseid.
Et päevad ei ole vennad, siis vahelduvad lihtsamad ülesanded raskematega. Pingelised perioodid õpetavad raamatupidajatki oma jõude koondama. Töös ette tulevad kitsaskohad sunnivad konkursil osalejaid enda ja ka töökaaslaste tegevusi tõhustama.
Kandidaadid tõid välja, et raamatupidaja poole pöördutakse enamasti siis, kui tekib mingi probleem. Asja ees, teist taga keegi lihtsalt õlale patsutama ei tule. Sestap peaks kõik raamatupidajad ise ennast kiitma ja mõistma, et ilmselt teavad vaid nemad ise, kui palju hingega tehtud tööd raamatute korras hoidmine tegelikult nõuab, märkis üks kandidaat.
Nii mõnigi aga tõi välja, et raamatupidaja töö on iga päev täis uusi väljakutseid, sest iial ei tea, kas mänguplatsil parasjagu meeskonnamängija, õpetaja või projektijuhi positsiooni täita tuleb.
Kandidaatide sõelumisel jäid lõpuks kandideerima Aime Roosioja, Regina Mark, Helena Kobin.
Aasta raamatupidaja 2018 on öelnud, et ta vihkas koolis matemaatikat. Numbrid olid talle ainult numbrid, ei midagi erilist. Loogikas põrus ta täielikult ja raamatupidamise eriala sattus õppima vaid seetõttu, et muud ei osanud valida. Nüüdseks on aga temast saanud pearaamatupidaja, kellele klient ei ole pelgalt number või müügiarve, vaid lihast ja luust inimene oma soovide ja vajadustega. Olla osa suurest või väikesest pildist ning omades võimu ettevõtte edusse panustamisel, hoiab teda liikumises ja paneb tegelema raamatupidaja töö parendamise ning arendamisega.
Aasta raamatupidaja 2018 on Helena Kobin. Palju õnne!
