Põllumajandus-kaubanduskoda soovib pakendiettevõtetele pandud pakendiauditi kohustuse kaotamist, kuna selle halduskoormus on ettevõtjatele liialt suur.
Eesti põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul on riik pakendiauditi kohustusega delegeerinud ettevõtjale riikliku järelevalve pädevusse kuuluva kohustuse, kirjutas koja juhatuse liige Tiina Saron keskkonnaministeeriumile ja riigikogu komisjonidele.
“EPKK arvates ei ole ettevõtja kohustus kinnitada enda poolt pakendiregistrile esitatud andmete õigsust, vaid see on riikliku järelevalve ülesanne,” märkis Saron.
Koda lisas, et kui kasutada auditeerimiskohustuse mõjuhindamise halduskoormuse mõõtmiseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud standardkulu mudelit, võib öelda, et nende EPKK liikmete puhul, kellel lasub registrile andmete esitamise kohustus, on standardkulu kokku 13 144 eurot aastas.
“EPKK liikmete seas tehtud uuringust selgus, et väiksematele ja keskmise suurusega pakendit käitlevale ettevõtjatele maksab auditeerimisteenus keskmiselt 600 eurot aastas, suurematele käitlejatele maksis teenus 2018. aastal keskmiselt 4000 eurot,” kirjutas Saron.
Auditeerimisteenuse tellimise nõudega kaasneb ettevõtjale kohustus valmistada ette audiitorile esitatavad aruanded ja dokumendid, nende komplekteerimisele kulub ettevõtjal hinnanguliselt aega 4 kuni 8 tundi.
Lisaks audiitorile esitatavale dokumentatsioonile peab ettevõte aga esitama andmeid ka pakendiregistrile ning vormistama aktsiisideklaratsiooni maksu- ja tolliametile ning nii kulub erinevatele pakendiaruandlusega seotud tegevustele keskmiselt aega 30 tundi aastas ehk peaaegu 4 tööpäeva, lisas koda.
Pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrolli nõude seadis sisse 2014. aasta kevadel jõustunud pakendiseaduse muudatus, mille järgi on pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui viis tonni aastas, kohustatud esitama pakendiregistrisse andmeid ja korraldama andmete asjus pakendiauditit.
Põllumajandus-kaubanduskoda rõhutas pöördumises ka, et keskkonnaministeerium ei hinnanud seadusemuudatuse väljatöötamisel piisavalt ettevõtjale tulenevat halduskoormust ega kaalunud muid võimalusi seaduse eesmärgi täitmise tagamiseks. Kõikide nende argumentide tõttu soovib koda, et pakendiauditi nõudest loobutaks ja tunnistataks vastavasisulised seadusesätted kehtetuks.
Toonases seletuskirjas seaduse mõjude hindamisel märkis keskkonnaministeerium, et auditeerimine annab kindluse, et pakendiregistrisse esitatakse senisest märgatavalt korrektsemad andmed. Johtuvalt pakendi materjalide ja pakendite turule laskmise viiside ja kanalite paljususest ei ole andmete absoluutne täpsus saavutatav, küll aga on võimalik turule lastud pakendikoguste märgatavalt täpsem deklareerimine, seisab 2014. aastal jõustunud seadusemuudatuse seletuskirjas.
“Kuigi mõjude hindamisel leiti, et pakendiettevõtja võib pakendiauditi korraldada ka muu kindlustandva audiitorteenusena, ei hinnatud tol korral auditiga kaasnevat halduskoormust ehk aja- ja rahakulu ettevõtjale, mis tekkis riigi seatud info kogumise, edastamise ja töötlemisega seotud ülesannete täitmisega,” kritiseeris põllumajandus- kaubanduskoda pöördumises toonast lähenemist.
