Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1404 eurot, mis on 4,8% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Kvartalite võrdluses on see viimaste aastate kõige tagasihoidlikum brutokuupalga kasv.
Aasta alguses jätkus palgakasvu aeglustumine – keskmine palk suurenes aastavõrdluses 4,8%. Märtsis, kui tööturgu mõjutas juba koroonakriis, kahanes keskmine palk aastavõrdluses 19st tegevusalast seitsmes.
Palgakasvu aeglustumises oli suur roll hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal, kus kvartali keskmisena kahanes täistööajale taandatud kuupalk aasta varasemaga võrreldes 8,7%. Samal ajal vähenes seal ka täistööajale taandatud töötajate arv, tõenäoliselt nii töökoormuse kui ka töötajate hulga vähenemise tõttu kokku 15%. Siiski on tõenäoline, et palgalangust kaubanduses mõjutasid lisaks kriisile ka muud tegurid, sest kuise statistika põhjal kahanes kuupalk kaubanduses juba jaanuaris ning veebruaris.
Koroonakriisi mõjul vähenes palk märtsis ka teistes tugevamini pihta saanud valdkondades nagu veondus ja laondus ning majutus ja toitlustus, kuid vähemal määral kui kaubanduses.
Viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud mõjutasid ettevõtteid aprillis ja mais veelgi enam kui märtsis, on palgakasvu aeglustumist oodata ka edaspidi. Seda mõjutab tõenäoliselt ka palgahüvitis, mille määr on 70% varasemast palgast, millele lisandub minimaalselt 150 euro suurune tööandja panus. Kui tööandjad panustavad vaid miinimumsumma, tähendab see töötajale palga kahanemist. Hüvitisprogrammi mõju on väga suur, sest aprillis määrati see rohkem kui ligikaudu 120 000 töötajale, kes moodustavad Eestis töötavatest palgatöötajatest ligi viiendiku.
