Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmetel toimub igal aastal 374 miljonit tööõnnetust. Eesti näitel on neist valdava osa (32%) põhjuseks kontrolli kaotamine masina, transpordivahendi, käsitööriista, objekti või looma üle. Ennekõike juhtuvad õnnetused metalli- ja puidutööstuses, kus on kasutusel erinevad masinad ja teravad tööriistad. Miks on aga selliste õnnetuste osakaal nii suur ning mida saaks teha inimeste ja ettevõtete säästmiseks?

Rohkem tähelepanu ohutusele

Tööriistade müügi, rendi ja remondiga tegeleva Varustaja24 müügiesindaja Raul Kase sõnul on ohutus masinate ja tööriistade tootjate jaoks olulisel kohal. “Pidevalt leitakse uusi viise, kuidas töövahendeid kasutajale turvalisemaks muuta. Näiteks jäävad kaasaegsed ja kvaliteetsed nurklihvimismasinad ehk rahvakeeli relakad kukkudes automaatselt seisma,” rääkis Kask, et seadmete taha asi ei jää.

Tema sõnul uurivad tööriistade soetajad väga harva, millised on konkreetse seadme ohutusfunktsioonid. Pigem tuleb initsiatiiv neist rääkida müügiesindajate poolt. “Tööriistapoodide klientide jaoks on tähtsad ennekõike seadme võimekus, erinevad tehnilised parameetrid ning hind,” selgitas Varustaja24 spetsialist, kelle sõnul kiputakse teinekord ohutuse arvelt kokku hoidma.

Masinatel võib olla aga suur vahe nii hinnas kui ka omadustes. “Heaks näiteks on äkkpidurdussüsteem. See tähendab, et seadme liikuv osa seiskub paarikümne sekundi asemel mõne sekundiga. Näiteks saeb ehitaja midagi, lõpetab töö ning asetab masina maha. Saeketas jääb aga pöörlema ning on potentsiaalselt ohuallikas. Äkkpidurdussüsteemi puhul seda probleemi ei ole. Paraku tuleb innovaatilise turvasüsteemi eest ka rohkem maksta,” näitlikustas Kask.

Õige töö jaoks õige masin

Üks lihtne ja tõhus viis ohutuse tõstmiseks on kasutada iga töö jaoks sobivat seadet. Näiteks soovides teha betooni 30 cm lõiget tuleks võtta sobiva suurusega betoonisaag, mitte kasutada märksa väiksemateks sügavusteks mõeldud nurklihvijat. Nimetatud operatsiooni teostamiseks eemaldatakse relakalt kettakaitse ning pannakse külge suurem ketas. Sügavam lõige saab küll tehtud, kuid aparaadi kasutaja on ühtlasi avatud ohtudele, mis võivad tekkida ketta purunemisest, saagimisjääkide eemale paiskumisest või ettevaatamatusest tingitud kokkupuutest katmata kettaga.

Ketaslõikaja kaitsekate on eemaldatud, et paigaldada ettenähtust suurema läbimõõduga lõikeketas. Lisaks tuleb ketaslõikurit hoida kahe käega, kuid lisakäepide on eemaldatud. Samuti ei kasuta töötaja kaitsekindaid.

Õigete masinate olemasolu osas saavad palju ära teha inimesed, kes vastutavad ettevõtetes tööriistade soetamise eest. Sobiva seadmepargi tagamiseks tuleb õppida tundma ülesannete iseloomu ning eesmärkide saavutamiseks vajalikku tehnikat. Kui kohapeal on olemas vajalikud aparaadid, siis väheneb ka soov tööks sobimatuid seadmeid modifitseerida.

Teine ohtlik praktika on sobimatute seadmete ja tarvikute omavaheline ühendamine. Näiteks pannakse nurklihvijale, mis teeb 19 000 pööret minutis külge lõikeketas, mida tohib kasutada seadmel, mis teeb kuni 5000 pööret minutis. “Kui puitu lõigates satub tera nüüd mõne naela otsa, siis tuleb kindlasti mõni hammas ketta küljest ära ning 19 000 pöörde pealt lendav metallikild on nagu püssikuul ning enam ei ole vahet, kas saagijal on kaitseprillid ees või mitte,” näitlikustab Kask riski.

Lahenduseks on lugeda läbi seadmete kasutusjuhendid või pidada nõu asjatundjaga ning ühendada vaid selleks ettenähtud tarvikuid.

Kasuta ainult sertifitseeritud tööriistu

Tehnilise Järelevalve Ameti tehnikaosakonna peaspetsialist Richard Saarmani sõnul peab kõigil Eestis müüdavatel uutel masinatel, millele kohaldub nn masinadirektiiv 2006/42/EÜ, olema vastavusmärk CE ja kaasas tootja vastavusdeklaratsioon. “Sellega masina tootja deklareerib projekteerimisel ja valmistamisel järgitud asjakohaseid õigusakte ja tehnilisi norme. CE tähisega ja muu nõuetekohase märgistusega ning vastavusdeklaratsiooni ja juhenditega varustatud masina ostmisel võib ostja eeldada, et masina tootja on muuhulgas tähelepanu pööranud ka masina kasutamise, hooldamise ja remontimise ohutusele. Näiteks tehakse CE tähisega elektrilistele käsitööriistadele kukkumiskatsed, mille tagajärjel korpus peab jääma piisavalt terveks vältimaks kasutaja sõrmede juhuslikku kokkupuudet käsitööriista sees olevate pingestatud osadega või ka näiteks kiiresti pöörleva jahutuskettaga” selgitas Saarman. Paraku saab aga internetiavarustest osta ka teistsugust tehnikat, mis CE märgistust ei kanna.

“Sellist toodangut eelistavad ettevõtted, kelle jaoks on kõige olulisemaks seadme maksumus. Tööriistade ohutus, efektiivsus ja järelteenindus on teisejärgulised,” tõi Varustaja24 spetsialist välja ebaturvalise praktika. Sellise valiku taga on sagedasti ettevõtte juht, kes näeb selles võimalust kokkuhoiuks ning ise neid vahendeid kunagi ei kasuta. Töötajad aga ei peaks sellise käitumisega leppima, sest tervisega riskivad ennekõike nemad.

Korrektne oleks sellisel juhul juhtida tööriistade soetamise eest vastutava isiku tähelepanu seadmete CE märgistuse puudumisele ning nõuda sertifitseeritud alternatiivide leidmist.

Kuidas saavutada muutus paremuse suunas?

Töötaja tasemel võiks muuta suhtumist, et “töötan nii, kuidas varem olen töötanud” ning “minuga nii kui nii midagi ei juhtu”. Märksa tervislikum on tunda huvi seadmete tehniliste uuenduste, ühilduvuse ja ettenähtud kasutamise vastu. Samuti tasub uskuda statistikat, mille järgi saavad igal aastal viga tuhanded eestlased, kellest ilmselt paljud samuti ei arvanud, et nendega võiks tööl õnnetus juhtuda.

Tööandjate hulgas tuleks enam pöörata tähelepanu, kas kõik vajalikud seadmed tööülesannete tegemiseks on olemas ja kasutuskorras. Uut tehnikat ostes või ostmist korraldades, võiks lisaks hinnale ja tehnilistele parameetritele võtta fookusesse ka turvalisuse.

Kui igal hommikul tuleb ja õhtul läheb koju sama arv inimesi, on see kasulik nii personalile kui ka ärile.