Tööinspektsiooni konverentsil “Muutuste tuul tööelus” kõneleti tööturu uuenemisest ning märgiti töölepingu seaduse vastuvõtmist kümne aasta eest. Konverentsi avas peaminister Jüri Ratas. Konverentsil tunnustati konkursi “Hea töökeskkond 2019” võitjaid.
Muutunud töösuhetest rääkisid tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu ning sotsiaalminister Tanel Kiik. Sotsiaalminister tegi ülevaate tööturu väljakutsetest ning rõhutas vajadust oskuste täiendamise järele. “Peame inimeste oskusi paremini hindama, kaardistama tööturu vajadusi ning pakkuma sellest lähtuvalt täiendkoolitusi ja teenuseid,” ütles ta. Töötervishoiust rääkides märkis Kiik vaimse tervisega seotud probleemide kasvu. “Töö iseloom on muutunud ning seetõttu tekitab see töötajatele üha enam vaimseid pingeid. Nii ongi vaimse tervise häired juba teisel kohal töövõime vähenemise põhjustest. Sellest põhjustatud kulud ühiskonnale moodustavad aga 2,8% SKPst ehk enam kui panustame näiteks riigikaitsele,” nentis Kiik. Töötervishoiusüsteem peab suutma kõiki neid uusi riske arvestada. Tuleva aasta mais valmib sotsiaalministeeriumi tellitud uuring töötervishoiust, mille põhjal saab otsustada, kuidas süsteemi paremaks muuta, et Eesti töötajate tervis oleks hoitud.
Ettevõtja kogemusest hea töökeskkonna loomisel kõneles Jaanus Vihand, Apollo Grupi juhatuse esimees. Annick Starren, Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri projektijuht rääkis uuringust, mis tegeles digitaliseerimisega kaasnevate uute töötervishoiu ja -ohutuse riskidega. Uuring lõi ka neli võimalikku stsenaariumi. Rootsi Bonava kontserni ohutusjuht Anna Gruffman jagas rahvusvahelise ehitusettevõtte kogemusi turvalise töökeskkonna loomisel ning süsteemselt töökeskkonna riske hallata. Tartu Ülikooli vanemteadur dr Andero Uusberg kõneles töötamise disainimisest ja tööhoost, mis inspireeriks ja arendaks töötajaid.
Konverentsi teine osa oli pühendatud töösuhetele. Tartu ülikooli õigusteaduskonna direktor dr Gaabriel Tavits kõneles töösuhete muutumisest ajas. Ettekandele järgnes debatt teemal “Millise töölepingu seaduse teeksime täna?” Küsimuse üle arutlesid töölepingu seaduse eelnõu koostajad Janno Järve, Rein Lang, Mait Palts, Harri Taliga, Kaia Vask. Debatis osalenud keskendusid paindlikkusele ja töösuhte osapoolte läbirääkimiste olulisusele. Nenditi, et väga palju mõjutavad Eesti töösuhteid Euroopa Liidu direktiivid. Töösuhted on Eestis kümne aastaga muutunud tundmatuseni, mujal Euroopas paraku mitte. See on koht, kust meil king pigistab. Dünaamiliselt arenenud tööturuga majandused peaksid seljad kokku panema. Tõstatati küsimus, kas töölepingulist suhet tuleks laiendada kõigile töösuhetele? Tekkinud on uued töövormid, näiteks on tööampsundus tulnud, et jääda. Riik peab arendama võimekuse arvestamaks tõsiasjaga, et inimesed töötavad mitmele tööandjale. Kehtiva töölepingu puhul tõsteti probleemidena veel üles, et tühje sätteid on liiga palju, sisuliselt seadustati ebaseaduslik vallandamine. Tuleks kaaluda võimalust, et töötaja saaks töölepingu erakorraliselt üles ütelda. Kindlasti aitaks kaasa ka suurem teadlikkus, et inimene oskaks ohte tajuda ning enda eest seista. Lõpetuseks nenditi, et Eesti vajab töökohut, et vaidlused saaksid kiirelt ja asjalikult lahendatud.
Konverentsil anti üle auhind “Hea töökeskkond 2019”. Auhinnaga tunnustab tööinspektsioon ühte suur- ja ühte väikeettevõtet, kus väärtustatakse töötajate tervist säästvat töökeskkonda ja ohutut töötamist. Sel aastal pälvisid tunnustuse suurettevõtete kategoorias Elisa Eesti OÜ ja väikeettevõtete kategoorias Insly OÜ. Mõlemat ettevõtet iseloomustab järjepidevus ja süsteemsus hea töökeskkonna loomisel.
