Pingete ja stressi kogemine on sagenenud ja töötajad muretsevad rohkem oma töö ja rahalise olukorra pärast, selgub värskest Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee üle 11 000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.
Tööga seotud muresid tuleb tihti ette 18% töötajatel ning raha pärast esineb pingeid 19% töötajatel. Eelmise kevadega võrreldes on tööga seotud pinged kasvanud – aasta tagasi koges tööstressi 14% töötajatest. Töötajad muretsevad eelmise kevadega võrreldes keskmiselt rohkem ka koduste asjade ning oma tervise pärast.
Kui lihtsamate tööde tegijad muretsevad rohkem raha ja tervise pärast, siis juhtide pinged ja stress on seotud sagedamini tööga. Kõige rohkem kogevad stressi tööga mittehõivatud – tervelt 42% neist oli kogenud rahaga seotud pingeid ja töö leidmise pärast muretses tihti 29% tööotsijatest.
Rahaga seotud muresid tuleb sagedamini ette neil, kel on laene ning kes tulevad majanduslikult kehvemini toime. Samuti suurendab rahaga seotud pingeid ja stressi töötasu langus. Uuringus osalejatest oli aprillikuu töötasu võrreldes jaanuariga langenud 15%-l ja rohkem kui pooltel vastajatel (62%) töötasu muutunud ei olnud.
Uuringust joonistub välja, et tööga seotud stressi mõjutab lisaks teistele teguritele ka töökeskkond. “Suur osa kontoritöötajatest on viimasel ajal töötanud kodust, mis on paljudele tekitanud lisastressi,” kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. “Töötajad, kel ei ole kodus eraldi tööruumi ega isiklikku töökohta, kogevad nii töö kui koduga seotud pingeid ja stressi sagedamini.”
Töö ja rahaga seotud stressi suurendab ka hirm töökoha kaotuse pärast – töötajad, kes on viimasel ajal sageli või väga sageli mõelnud võimalusele kaotada lähiajal töö, kogevad sagedamini ka pingeid ja stressi.
“Kuna tööpakkumiste arv tervisekriisi alguses kiirelt kahanes, muutusid ka tööotsingud üleöö pingelisemaks, sest valikuvõimalusi oli vähem ja konkurents ühe ametikoha nimel kasvas hüppeliselt,” kommenteeris uuringu tulemusi CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Henry Auväärt lisas, et tööpakkumiste arv on viimastel nädalatel siiski kiirelt kasvama hakanud, mis lihtsustab töö leidmist. “Teisalt on aga tööturul selgelt rohkem ka tööjõudu, kes vabade ametite pärast konkureerib ja suur huvi tööpakkumiste vastu ei ole vähenenud.”
Töötajate palgaootus on kahanenud
Töötajate palgaootus töökoha vahetamisel on võrreldes eelmise kevadega kahanenud. Kui eelmisel kevadel soovisid töötajad teenida 1500 eurot kätte, siis sel kevadel on töötajate palgasoov töökoha vahetamisel 1300 eurot (mediaan), selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee töötajate ja tööotsijate küsitluse esimestest tulemustest.
Kõige rohkem on langenud tööga mittehõivatute palgaootus – 1229 eurolt 1000 eurole. Ilmselt on selle põhjus kehvemad töö leidmise võimalused praeguses tööturu olukorras.
Vaatamata keerulisele olukorrale tööturul hindas üle poole töötajatest (54%) oma majanduslikku toimetulekut keskmiseks. Kolmandik (33%) märkis, et nad tulevad hästi või väga hästi toime ning 13% hindas oma toimetulekut kehvaks või väga kehvaks. Halvasti toimetulijate seas on rohkem neid, kelle töötasu on viimastel kuudel vähenenud.
Eelmise aastaga võrreldes oli sel kevadel vastajate seas rohkem neid, kes hindasid oma toimetulekut heaks või väga heaks – eelmisel kevadel oli neid veerand (25%), sel kevadel kolmandik (33%).
Vastajad, kes mais ei töötanud, tulevad märksa kehvemini toime – 44% neist hindas oma majanduslikku hakkamasaamist kehvaks või väga kehvaks.
“Ilmselt on koroonaviiruse levikust põhjustatud majanduskriis mõjutanud nii töötajate ootusi oma elukvaliteedile kui ka palgasoove. Ebakindlates oludes hoitakse oma töökohast kinni ja palgasooviga ollakse tagasihoidlikum,” kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuur juht Kadri Seeder.
“Murelikuks teeb tööta jäänud inimeste toimetulek lähitulevikus, kuna tegemist on suures osas suhteliselt madalama palgaga teenindussektori töötajatega. Kui toetused ja hüvitised vähenevad või üldse lõpevad, võib nende inimeste toimetulek tõsiselt kannatada,” lisas Kadri Seeder.
15% töötajatel on töötasu langenud
Viimaste kuude jooksul (jaanuar–aprill 2020) oli töötasu võrreldes aasta algusega tõusnud 17% vastajatel, 15%-l oli töötasu langenud ja üle pooltel (62%) töötasu muutunud ei olnud, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee töötajate ja tööotsijate küsitluse esimestest tulemustest.
Eelmistel aastatel on olnud märksa enam neid töötajaid, kelle töötasu on tõusnud. Samas peab tulemuste hindamisel arvestama, et varasemates küsitlustes on küsitud töötasu muutuse kohta eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Sel korral lühendati töötasu muutuse võrdlusperioodi, et hinnata töötasude muutust viimastel kuudel ja jätta välja aasta jooksul toimunud võimalikud töötasu kõikumised.
Kuna töötasu muutused võivad olla seotud nii põhitöötasu kui ka lisatasude muutusega, siis küsiti töötajatelt ka nende kohta. Aprilli põhitöötasu oli jaanuariga võrreldes tõusnud 18% vastajatel, põhitöötasu oli langenud 12%-l. Igal kuul makstavad lisatasud olid kasvanud 5% töötajatel ja langenud 10%-l. Seega mõjutavad lisaks põhipalga muutustele töötajate sissetulekuid ka vähenenud lisatasud.
Põhipalga kasv jäi enamasti 5–10% piiresse, langus aga oli 21–30%.
Töötajatel, kelle põhipalk oli muutunud, paluti hinnata ka muutuse põhjuseid. Töötajate puhul, kelle töötasu oli aasta algusega võrreldes tõusnud, oli muutuse põhjus sagedamini kõigi töötajate palkade regulaarne korrigeerimine organisatsioonis. Põhipalga languse põhjus oli enamikul juhtudel eriolukorrast tingitud piirangute mõju tööandja tegevusele.
Enamiku (72%) töötajate hinnangul ei muutu nende töötasu mais võrreldes aprilliga. 5% töötajatest ennustas töötasu tõusu ja 10% töötasu langust. Töötasu kasvu suuruseks ennustati sagedamini 5–10%, languse suuruseks 21–30%.
