Statistikaameti andemetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 0,9 protsendipunkti.
Naiste keskmine brutotunnitasu oli 7,10 eurot ja meestel 8,56 eurot. Kõige suurem oli palgalõhe kaubanduse tegevusalal (28,7%), finants- ja kindlustustegevuses (27,1%) ning mäetööstuses (26,5%). Veonduse ja laonduse tegevusala oli ainus, kus naised teenisid meestest rohkem.
Statistikaameti analüütiku Karina Valma sõnul on palgalõhe Eestis alates 2013. aastast vähenenud 7,7 protsendipunkti. „Ehkki palgalõhe on tervikuna visa vähenema, ei ole meeste ja naiste palgaerinevus Eestis kunagi varem nii väike olnud. Võrreldes 2018. aastaga vähenes palgalõhe mullu kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning suurenes kõige enam muudes teenindavates tegevustes, näiteks organisatsioonide tegevuses, kodutarvete paranduses ja iluteeninduses,“ ütleb Valma.
Statistikaameti palgarakendusele ametipalk.stat.ee lisandub sügisel koostöös võrdõigusvoliniku, Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli teadlastega arendus, millega luuakse võimalus võrrelda naiste ning meeste palgaandmeid.
Soolise palgalõhe arvutamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmise brutotunnipalk. Saadud arv jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ja väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe arvutamisel ei võeta arvesse ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid. Statistika aluseks on küsimustik “Palgalõhe”, millega saadud andmeid analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.
Statistikaameti ja Eurostati metoodikad soolise palgalõhe arvutamisel erinevad. Meeste ja naiste palgalõhes, mida avaldab Eurostat, ei ole arvestatud alla kümne töötajaga ettevõtete ning asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid.
