Tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse (TÕKS) puudumise taga on peaasjalikult tööandjate vastuseis täiendavale maksukoormuse tõusule, mis seaduse loomisega kaasneks.
Ametiühingute esindajad on alati olnud TÕKS suhtes toetaval seisukohal, kirjutas sotsiaalminister Tanel Kiik riigikogu õiguskomisjonile. Õiguskomisjoni tähelepanu seaduse ja tööõnnetustes kannatanute sotsiaalse kaitse puudumisele juhtis Eesti kutsehaigete liit.
Ministri vastuse kohaselt tegutseb ministeerium igapäevaselt koostöös tööinspektsiooniga selle nimel, et parandada tööandjate ja töötajate seas ohutuskultuuri, et seeläbi ennetada tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi.
Seaduse peamiste miinustena tõi minister välja, et sellega suureneb maksukoormus tööandjatele ja kindlustus on suunatud eelkõige tagajärgedega tegelemisele. Ennetusse panustamine on seega küsitav ja ei pruugi kaasa tuua ohutuskultuuri tõusu.
Samuti leiab minister, et kui tööandja kindlustusmakse sõltub tööõnnetuste ja kutsehaiguste arvust, suurendab see motivatsiooni neid varjata ning olenevalt hüvitise suurusest võib see soodustada inimeste tööturult kõrvalejäämist.
Tööõnnetustest ja kutsehaigusest põhjustatud kahju hüvitamiseks on enamikes Euroopa riikides loodud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, et vähendada tööst põhjustatud tervisekahjustuste kulusid üldisele ravikindlustusele. Eestis sellist süsteemi loodud ei ole, märkis kutsehaigete liit õiguskomisjonile saadetud kirjas.
Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus on valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2019–2023. Sellest lähtuvalt esitavad sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium järgmise aasta aprillis valitsusele analüüsi ja ettepanekud TÕKS põhimõtete rakendamise kohta.
Selleks et TÕKS luua, on oluline saavutada kokkulepe tööandjate ja ametiühingute esindajatega sobivaimas lahenduses, lisas minister.
