Kui eelmisel kolmel aastal oli Eesti majanduskasv üks Euroopa kiiremaid, siis tänavu kasv aeglustub – ent meie tööturg ei rahune veel niipea. Kiire palgakasv ja tööjõupuudus jäävad ettevõtjaid kimbutama ka lähiaastatel. Ent tänu sissetulekute kasvule ja maksupoliitika muudatusele eelistab järjest rohkem inimesi töötada osaajaga.

“Töötajad on Eestis hakanud eelistama väiksema koormusega tööd ja arvatavasti suureneb osalise tööajaga töötajate arv veelgi, sest praegu tööturul mitteaktiivsed inimesed võivad pigem valida osalise tööaja. Tänapäeva inimesi motiveerib hea sissetuleku asemel järjest rohkem vaba aeg. Samuti vähendab kehtiv tulumaksusüsteem töötajate motivatsiooni teenida teatud sissetulekuvahemikus lisatulu,” ütles Ülo Kaasik.

Eestis on töötuse määr 4,4%, mis on eelmise majandusbuumi madalaima taseme lähedal. Suure tööjõunõudluse ja piiratud tööjõupakkumise mõjul jätkub Eestis viimaste aastate kiire palgakasv. Sel aastal on oodata 7,5% ja järgmisel kahel aastal 5–6% palgakasvu.

Ettevõtete kasumid tööjõukuludega samas tempos ei kasva ja see võib vähendada majanduse tulevast kasvuvõimekust. Seetõttu on oluline, et uus valitsus seaks üheks prioriteediks majanduse tasakaalustamise ka headel aegadel. See tähendab ülejäägis eelarvet ajal, mil makse laekub rohkem kui tavaoludes.