Nii avalikus kui ka erasektoris on töötajate rahulolu ja pühendumine tööl võrreldes kolme aasta taguse ajaga langenud, selgub Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR ja rahandusministeeriumi läbi viidud uuringust.
Uuringu tulemusi võrreldi eelmise ehk 2015. aastal tehtud uuringuga. CentARi vanemanalüütiku Janno Järve sõnul on kolme aastaga kõige enam halvenenud töötajate hinnang töö mõttekusele ning ainus näitaja, mille puhul olulist langust toimunud ei olnud, oli rahulolu töökoormusega.
Pühendumuse langus ei tähenda tema sõnul samas aga seda, et töö on muutunud raskemaks, pigem on muutunud töötajate väärtushinnangud ja ootused tööle.
“Töötaja tahab tunda, et ta mitte lihtsalt ei teeni oma elustandardi toetamiseks raha, vaid teeb midagi, millel on laiem ühiskondlik tähendus või eesmärk. Tööandjad aga peavad väärt töötajate leidmiseks ja olemasolevate töötajate motiveerimiseks pöörama lisaks töötingimustele ja hüvedele oluliselt rohkem tähelepanu nii-öelda pehmetele väärtustele,” rääkis Järve pressiteate vahendust.
Uuringust ilmneb, et keskmisest kõrgema rahuloluga põhiseaduslikud institutsioonid, kohalikud omavalitsused (KOV) ja ministeeriumid. Võrreldes tulemusi 2015. aastaga on pühendumus aga veidi langenud. Enim on see kolme aastaga langenud haridus- ja teadusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, kaitseministeeriumi ning maaeluministeeriumi valitsemisalades. Pühendumus on tõusnud vaid rahandusministeeriumis.
Vahetu juhtimisega on rahulolu kõrgeim haridus- ja teadusministeeriumis, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ning rahandusministeeriumis. Võrreldes 2015. aastaga on rahulolu vahetu juhtimisega oluliselt vähenenud välis- ja kaitseministeeriumide valitsemisalades.
Valitsemisalade lõikes on töö mõtestatusega enim rahul kultuuri- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Kõige rahulolematumad on maaelu- ja kaitseministeeriumi valitsemisala töötajad. Võrreldes 2015. aastaga on rahulolu töö mõtestatusega vähenenud peaaegu kõigi taustatunnuste lõikes. Rahulolu ei ole vähenenud kultuuri-, majandus- ja kommunikatsiooni-, rahandus ja siseministeeriumi valitsemisalas ning põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide töötajate seas.
Karjäärivõimalustega on enim rahul välisministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töötajad. Võrreldes kolme aasta taguse ajaga on suurim muutus toimunud kaitseministeeriumi valitsemisalas, kus rahulolu on langenud.
Uuringust selgub ka, et valitsemisalade lõikes on rahulolu tasustamisega varieeruv ning selgelt teistest paremaid tulemusi välja ei joonistu. Küll aga peaks uuringu koostajate hinnangul tähelepanu pöörama sotsiaal-, sise-, välis- ja maaeluministeeriumi valitsemisaladele, kus on rahulolu keskmisest madalam.
Võrreldes 2015. aastaga on rahulolu tasustamisega vähenenud kaitse-, sotsiaal-, välis-, ja maaeluministeeriumi valitsemisalas. Vähenenud on rahulolu ka kutse- ja keskeriharidusega töötajate seas ning noorimas vanuserühmas ja mittejuhtide seas.
Hinnangud informeeritusele on kõige kõrgemad kultuuri- ja rahandusministeeriumi valitsemisalas. Kõige madalamad hinnangud on seevastu kaitseministeeriumi töötajate seas.
Tööandja mainega on enim rahulolevad kultuuri-, majandus- ja kommunikatsiooni- ning rahandusministeeriumi valitsemisala töötajad. Kõige vähem on rahul maaelu-, keskkonna- ja sotsiaalministeeriumi töötajad.
Võrreldes erasektoriga on avalikud teenistujad kõrgemalt hinnanud oma töö mõttekust ja arenguvõimalusi. Samas olid aga hinnangud muudatuste juhtimise, töökorralduse paindlikkuse, tasustamise, karjäärivõimaluste, töökoormuse, väärtustamise ning töö- ja pereelu tasakaalu osas erasektorist madalamad
Raport põhineb rahandusministeeriumi ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR koostöös läbiviidud elektroonilise küsitluse andmetel. Küsitlusele vastas kokku 4375 teenistujat, kelle tulemused kõrvutati 500 erasektori töötaja hinnangutega.
