Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste intensiivsus on veel kaugel eesmärgist

Kulutused teadus- ja arendustegevusele suurenesid viiendiku võrra

Eelmisel aastal kulutati Eestis teadus- ja arendustegevusele ligi 366 miljonit eurot. Kõrgharidussektori ja ettevõtlussektori osakaalud teadus- ja arendustegevuse kogukuludes olid võrdlemisi sarnased – vastavalt 45% ja 42%. Riikliku sektori osakaal oli 11%. Samas kõrgharidussektori teadus- ja arendustegevuse kulutused suurenesid oluliselt rohkem, kui ettevõtlussektoris – vastavalt 35% ja 8%. Kui teadus- ja arendustegevuse kulutused kasvasid kokku viiendiku võrra, siis panustas kõrgharidussektor sellesse kasvu ligi 70%.

Möödunudaastase tugeva teadus- ja arendustegevuse kulutuste kasvu taga on see, et suur osa tõukefondide rahastusest jõudis elluviimise järku. Tõukefondidest rahastamise suurenemine aitas kaasa ka ülemöödunud aasta teadus- ja arendustegevusele.

Vaatamata teadus- ja arendustegevuse kulutuste tugevale kasvule, on nende 1,4protsendine osakaal SKPst jätkuvalt väga kaugel järgmiseks aastaks seatud 3% eesmärgile. See osakaal tähendaks esialgsete andmete järgi ligi 880 miljonit eurot ehk kahe aastaga 2,4 kordset kasvu, mis jääb kättesaamatuks.

Üle poole teadus- ja arendustegevuse kulutustest on tööjõukulud

Veidi üle poole kõikidest teadus- arendustegevuse kulutustest olid tööjõukulud, kus investeeringute osakaal oli vaid 14%. Kuigi teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringud kasvasid möödunud aastal tugeva 46% võrra, oli tööjõu osakaal teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste kasvus suurem.

Suurim osakaal ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevusest tehakse IKT sektoris

Ettevõtlussektori kulutused teadus- ja arendustegevusele olid möödunud aastal vaid 0,6% SKPst. Üle 40% teadus- ja arendustegevuse kulutustest tehakse info ja side tegevusalas, eelkõige just programmeerimises. See tegevusala andis ka suurima panuse ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste kasvu. Info- ja side tegevusala järel olid suuremad teadus- ja arendustegevuse kulutused veel finantsteenustes, elektroonikatööstuses ja elektriseadmete tootmises.

Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi kavatsevad ligi pooled töötleva tööstuse ettevõtetest tõsta lisandväärtust panustades teadus- ja arendustegevusse. Ligi viiendik teeb juba koostööd teadus- ja arendusasutustega, sealhulgas 75% TalTechiga ja 15% Tartu Ülikooliga. Töötlevas tööstuses plaanivad lähiaastatel teadus- ja arendustegevusse investeerida kõige enam toidu- ja puidutööstus.

Kui vaadata investeeringuid, siis on mittefinantsettevõtetes teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringute osakaal seal viimastel aastatel suurenenud. Valitsemissektori investeeringutes on nende osakaal pikemas tagasivaates samuti tõusnud, kuid 2017. ja 2018. aastatel toimus tagasiminek.

Teadus- ja arendustegevuses tegutsevad töötajad tegelevad selle valdkonnaga üha suurema osa oma tööajast

Teadus- ja arendustegevusega otseselt seotud töötajate arv oli möödunud aastal ligikaudu 9500 ehk 1,4% koguhõivest. Kuigi see number möödunud aastal veidi vähenes ning see on langenud ka pikemas tagasivaates, on täistööajale taandatud töötajate arv, kes tegelevad teadus- ja arendustegevusega viimastel aastatel hoopis tõusnud. See tähendab, et teadus- ja arendustegevuses tegutsevad töötajad tegelevad selle valdkonnaga üha suurema osa oma tööajast.

Eesti on oma teadus- ja arendustegevusega seotud kulutuste intensiivsusega EL liikmesriikide nimekirja keskel

Kui panna Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutused Euroopa konteksti, siis oleme selle intensiivsusega (ehk suhtega SKPsse) EL liikmesriikide nimekirja keskel. Riikides, kus on suurem teadus- ja arendustegevuse kulutuste intensiivsus, on üldiselt ka kõrgem tootlikkus ja vastupidi, väiksema teadus- ja arendustegevuse kulutuste intensiivsusega riikides on madalam tootlikkus. Samuti asuvad kõrgema teadus- ja arendustegevuse kulutuste intensiivsusega riigid üldjuhul paremal positsioonil maailma konkurentsivõime edetabelis. Samas ei ole nende võrdluste juures põhjuse ja tagajärje seos tingimata ainult ühesuunaline, vaid pigem teineteist mõjutav.

Allikas:  Swedbank

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll