Lõppenud nädalal ilmus nii rasvasemaid kui hillitsetumaid pealkirjasid Saksamaa majanduse, selle aeglustumise ja võimalike tagajärgede kohta. Kas ja kuivõrd murelikult peaksime sellele vaatama?
Saksa majanduskasvu on piiranud nii eksport kui eratarbimine
Esmalt faktidest. Teisipäeval avaldas Saksa statistikaamet esmase hinnangu riigi majanduskasvu kohta 2018. aastal, mille põhjal suurenes SKP mullu 1,5%. Nagu iga number, tuleb see panna konteksti: ühelt poolt oli tegemist madalaima kasvuga alates 2013. aastast ja veel mullu suurenes Saksamaa SKP 2,2% jagu. Teisalt on ilmselt vähe analüütikuid, kes 2017. aasta tõusu jätkusuutlikuks pidasid, võttes arvesse, et Saksa majanduse pikaajaline keskmine kasv on piirdunud vaid 1,2%ga.
Kui leheveergudelt jääb mulje, et Saksamaa majanduskasvu on aeglustanud peamiselt probleemid tööstuses ja ekspordis, siis tegelik pilt on mitmekesisem. Nimelt on tugevalt pidurdunud ka eratarbimine, mis inflatsiooni mõju maha lahutades mullu vaid protsendi jagu suurenes. 2017. aastaga võrreldes oli kasv seega pea poole aeglasem. Niivõrd konservatiivsed oli sakslased kulutuste suurendamisel viimati 2014. aastal. Pärast jaanuarikuist tippu on Saksa tarbijakindlus järjepidevalt langenud, mis ei luba head ka alanud aastaks.
Ent sama moodi võttis hoogu maha ka väliskaubandus. Kui 2017. aastal kasvas eksport väga tugeva 4,6% jagu, siis 2018. aastal aeglustus kasv 2,4%ni. Erinevalt teistest suurriikidest on eksport Saksa majanduse jaoks pea sama tähtis kui eratarbimine, moodustades poole riigi SKPst – niivõrd suure majanduse jaoks harukordselt kõrge suhtarv. Võrdluseks piirdub USAs ekspordi osatähtsus SKPs 12%ga, Jaapanis 18%ga ja isegi “maailma tehas” Hiina ekspordib kaupasid ja teenuseid vähem kui 30% väärtuses SKPst. Suuresti oli aeglasema ekspordikasvu taga pea 10% langus Hiina-suunalises kaubanduses. Kuid samaväärse löögi andis ka ekspordi kahanemine Hollandisse. Lisaks vähenes eksport Saksamaa suurima kaubanduspartneri juurde USAsse ja jäi eelmise aasta tasemele Prantsusmaa suunal.
Joonis 1. Saksamaa eksport ja eratarbimine, 2015. a. tase = 100.
Millest siis niivõrd suur tähelepanu Hiina rollile Saksa majanduses? Sest Hiina nõudlus on soosinud Saksa tööstust just pikaajalises vaates, olles suurim panustaja Saksamaa ekspordi kasvu viimase 10 aasta jooksul. Nüüdseks on sarnase kasvutempo jätkumine tulevikus muutunud aga kaheldavaks. Ühelt poolt on Hiina majandus hoogu veidi maha võtmas ja ärev seis kaubanduspoliitikas ei ole sealsetele ettevõtetel just julgustav märk tegemaks investeeringuid kallisse Saksa tehnoloogiasse. Teisalt on Hiina majandus struktuurselt muutumas – edasine kasv ei põhine niivõrd ekspordil ja investeeringutel, vaid tarbimisel. Lisaks on Hiina tehnoloogiline tase aina kõrgem ja vajadus sakslaste konstrueeritud masinate ja seadmete järele väiksem.
Siiski võib väita, et praegune seis Saksamaal ei ole mingi ootamatu kuristik. Eeldada maailma ühelt kõige jõukamalt riigilt aastas enam kui 2% SKP tõusu on selgelt liiast ja pigem liigub sealne majandus tagasi oma pikaajalisele kasvurajale. Peaasi, et konservatiivne sakslane tänase negatiivse uudisvoo valguses üle ei reageeri.
Saksa majandusel on Eestile suur mõju
Mida peaks sellest arvama üks lihtne eestlane? Saksamaa majandus on Eesti jaoks mõistagi tähtis. Eelmisel aastal liikus sinna 7% siin toodetud kaupadest, olles sellega tähtsusel kolmas kaubanduspartner. Mis vähemalt sama oluline – Saksamaa on kõige olulisem sihtkoht meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi jaoks, mis muuhulgas tähendab, et mitmed Eesti ettevõtted ekspordivad Saksamaale kaudselt, läbi Põhjamaade kulgevate väärtusahelate. Peamiste kaubaartiklitena viib Eesti ise Saksamaale elektri- ja meditsiiniseadmeid, puittooteid, mööblit ning valmismajasid, mis annavad kokku umbes kaks kolmandikku sinna suunduvast ekspordist. Kuigi nende seas on nii Saksa siseturule mõeldud, kui sealt edasi eksporditavaid kaupasid, siis vaadates praeguseid suundumusi Saksa majanduses, on põhjust hinnata konservatiivselt mõlema kasvupotentsiaali. Kindlasti peaks lähiaastate eesmärk olema Saksamaa-suunalise ekspordi mitmekesistamist, sest arvestades turu suurust ja jõukust on seal oma nišš võimalik leida igaühel.
